Keelpillid! Kristel-Heleri Järvi ! Viimsi Keskkool ! 7.G! ! 1. Nimeta 3 keelpillide eelkäiat vanadest maailma tsiviliatsioonidest. ! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6. Kuidas nimetada viiuli osa, mille üle on keeled pingutatud ja mis asetseb pilli kõlakasti keskosas?! V: Roop.! ! 7. Mille abil muudetakse helikõrgusi harfil?! V: Pedaalide abil.! ! 8. Kuidas arenes harf tänapäevaseks orkestripilliks?! V: Algsed harfid olid ...
2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane) Mootor ei soojene mootor ei soojene 80 kraadini või soojeneb aeglaselt ( termostaat ei sulgu ) 2. Käigukast
Seismiskõrgusele reguleeritud töökoht * Mõnikord tööiseloom nõuab istumiskoha tõstmist seismiskõrgusele nagu näiteks mantlite montaazisektsioonis kraede külgeõmblemise ja varrukate otsaõmblemise operatsioonidel, kui pooltoodang liigub töökohale ripptrantsortnööri abil. * Sellisel juhul tõstetakse õmbleja töökoht platvormile, et õmbleja saaks vabalt masinale kätt pingutamata sirutades trantspordinöört tõsta pooltoote masinale. Jalgade asend pedaalil * Vasak jalg reguleerib kiirust * Parem jalg on piduriks, põlvega liigutatakse põlvekangi. * Pedaali kõikkide võimaluste ärakasutamiseks tuleb jalgadega katta võimalikult suur osa pedaali pinnast. Pedaali reguleerimine * Mõnikord tuleb reguleerida ka pedaali ja masina kõrgust. * Pedaal on võlliga kinnitatud masinalaua aluse külge. * Jalgpiduritega masinatel läheb alati pedaali paremast ülanurgast jäik varras mootori käivitusvarda külge.
Tema leitatud masina olid ,,üle võtnud" mitmed leiutajad. Kasutati nii osasid tehnilisi lahendusi kui ka kogu tema masina terviklahendust. Isaac Singer oli üks nendest, kes oli ,,adopeerinud" osaliselt Howe masina kasutades sama õmblustehnikat. Uuenduslik oli see, et Singer masinad olid esimesed, mis töötasid horisontaalselt ning nõel liikus ülesse alla sirgelt ja jäigalt. Suurem kui nõela uuendus oli aga see, et Singeri masinad said energiat jalgadelt. Õmbleja kasutas oma jalgu pedaalil tallamiseks ning mõlemad käed jäid tal vabaks. Kuna aga Singer oli kopeerinud mõningaid osasid Howe masinast endale kaebas Howe ta kohtusse. Singer oli kohustatud talle maksma iga oma ehitatud ja müüdud masina pealt 1 dollar ja 15 senti. Howe kaebas kohtuse ka teised tema leiutise osasid kasutavad inimesed saades ise selleläbi väga jõukaks meheks. Õmblusmasinaid olid nüüdseks leitutama ja täiustama hakanud tohutu paljud leiutajad ja rätsepad.
tingituna süsteemi jäänud niiskusest, töö ebatäpsus. Eelised sujuv lülitus võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Hüdrojuhtimissüsteemid: jagatakse pumbaga ja pumbata süsteemideks. Pumbata süsteemis on kaks silindrit juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne
PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale. HÜDROJUHTIMISSÜST Pumbaga ja Pumbata. Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui pikaajaliselt ei ole vaja rakendada suurt jõudu. Süsteemis 2 silindrit-juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga. Juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse selliselt, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga : koosneb põhimoototorilt käitatavast õlipumbast, siiberjaoturistj paagist, õlitorustikust ja töösilindritest. Pumbaga süsteemid kuuluvad kah juhtimisgruppi ning koosnevad : õlipaagist, hüdropumbast,tagasilaskeklapist, kaitseklapist, hüdroakumulaatorist,hü.jagajast,drosselist, hüdrosilindrist,õlifiltrist ning kõik elemendid on torustikega ühendatud. Süsteemi on kerge juhtida, suur ülekandesuhe, võimalik juhtimist automatiseerida
Viimasel juhul saavad pidurid ajami eraldi võllikutelt. Pidurimehhanism koosneb kahest hõõrdekatetega piurdiklotsist. Klotside vahel on vedrud. Klotsi üks ots toetub sõrmele, teistele mõjub piduripöör. Pööra abil surutakse klotsid vastu trumlit. Pidurite reguleerimine toimub kui pedaali vabakäik ületab 200mm. Reguleeritakse spetsiaalse koonuse abil. Koonus keeratakse lõpuni sisse ja siis tagasi kuni klõpsatuseni, seejärel muudetakse varraste pikkust kuni saadakse mõlemal pedaalil võrdne käigupikkus 100-150mm. Lintpidurid koosnevad hõõrdekatetega teraslindist, mis ümbritseb piurditrumlit. Lindid on mõlemast otsast tõmmatavad. Lindi otsad on ühendatud hoovaga. Lindi all on seadekruvi läbirippe reguleerimiseks. Hoova pööramisel tõmmatakse lint vastu piduritrumlit. Vabastamine toimub vedru ja lindi elastsuse jõul. T-40A piduripedaali käik peab olema 50-80mm. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga- keeratakse kruvi lõpuni sisse ja siis 3/4 pööret tagasi.
masinal, seejärel aga tehakse vajalikud parandused pärast pidurite toime kontrollimist sõidul. Esi- ja tagapidurite eelreguleerimisel vähendatakse piduritrumli ja -klotside vahet reguleerseadise (trossi ümb- rise tugikruvi, trossiotsaku, varda reguleermutri või pedaali tugipoldi) abil, kuni ratta pööramine on takistatud. 224 Seejärel lastakse klotse just niipalju tagasi, et ratas pöör- selle tulemusel väheneb mootori võimsus ja halveneb leks vabalt ja pidurilingil (pedaalil) oleks nõutav vabakäik jahutus. (käsipiduril 5 . . . 10 mm, jalgpiduril 10 . . . 15 mm). Intensiivselt tekitavad tahma korratused süüteseadmes, Proovisõit tehakse kuival rõhtsal asfaltteel. Pidurdami - liigne õli kütuses (kahetaktilised mootorid) ja kolvirõn- sel käsipiduriga kiirusel 15 km/h ei peaks pidurdustee- gaste kulumine (neljataktilised mootorid). kond ületama 6 m
annaabi.ee 
