alkoholi) sagedamat tarvitamist. Alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele - seega nende vältimine vähendab skisofreeniariski. Kanepi tarvitamisega võib suureneda psühhoosi esinemise risk, mis omakorda suurendab skisofreenia esinemise võimalust. Ennetamine on selle haiguse puhul keeruline, kuna skisofreenia on siiani veel vähe uuritud. Skisofreenia pole alati välditav. Arvatavast vähendab haigestumise riski peavigastuste ning mõnuainete vältimine. Haiguse olemus, sümptomid ja ohumärgid Skisofreenia on psühhootiline häire. Selle tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Seda haigust iseloomustab eelkõige see, et inimese reaalsustaju psühhoosiseisundis on mingil moel häiritud. Tal võivad olla peas mõtted, millel täielikku pole reaalset alust, tema reaalsustaju on häiritud, ta näeb, kuuleb, ja tunneb midagi, mida tegelikult pole olemas ja see võib teised
Populaarsemad kiivrid on keskmisest- või pigem kompaktsemateks. Jalgrattad, sageli hübriidid on muutunud populaarseteks materjale, kaasatakse elektroonikat, peavad seda toetama. ning sõitmine toimus jalgadega lükates. Peavigastuste kaitsele sel ajal suurt rõhku kaitsvad peakatted - sõjakiivrid, kiivreid, siis sajandivahetusel rattalt kukkumise ohtlikumaks. Õnnetuste kasvu suurendas kiivri ja uute tehnoloogiliste võimaluste tekke palju paremini. Kuna kiivreid hakati kasutama arv
grupijuht"); võimaluse andmise inimestele oma seisundi kontrollimiseks enne rooli istumist õllefestivaalidel. "Turvaliselt koju, kanna helkurit!"- jalakäija helkurite kasutamise suurendamiseks. Jalgrattaõnnetuste preventsiooni strateegia. Fataalsed ja mittefataalsed jalgrattaõnnetused on jätkuv tähtis terviseprobleem Ameerika Ühendriikides. Tõendusmaterjalid oletavad, et jalgrattakiivri kandmine päästab elu ning kaitseb näo, peavigastuste eest. Kahjuks ainult ligi 12% üliõppilastest kannab kiivrit jalgrattaga sõites (vaata tabel 1; Kann et al., 1998). Selline olukord oletab et oleks vaja effektifsemat sekkumist jalgrattaõnnetuste vähendamiseks. Carol Runyon & Desmond Runyon (1991) esitasid sel teemal mitu ettepanekut. Esiteks nad tunnustasid, et haridusprogrammid ei tööta. Teiseks pakkusid välja, et efektiivne kampaania peab fokuseeruma laste suhtumise kiivrite kasulikusse muutmisele. Järgmiseks, sekkumine peab
paremini kui keskmisi Säilitav kordamine- info mehhaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata Mälujälg- mälestust säilitav füüsiline märge närvisüsteemis Mälu konsolideerimine- bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest ja haprast seisundist püsivamasse ja tugevamasse seisundisse, enamik teadlasi usub, et konsolideerimiseks . Retrogaadne amneesia- mälupuudulikkus, mis ilmneb sageli pärast peavigastuste saamist, mille korral inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi Anterograadne amneesia- teatud tüüpi ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire, mille puhul inimene ei suuda salvestada uusi ekspiltsiitseid mälestusi, enne ajukahjustuse saamist omandatud mälestused on aga alles „keele-peal-olemise“ nähtus- olukord, kus miski on justkui kohe-kohe meelde tulemas Meelde tuletamise ajend- vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada
· närvisüsteemi küpsemise perioodil on inimene tundlikum närvimürkidele · elundkondade ebaküpsus võib põhjustada toksiliste ainete suuremat imendumist ning mitteküllaldast väljutamist organismist · õhuke ja õrn nahk on tundlik kõrgele/madalale temperatuurile ja kemikaalidele · kasvueas on õrnaks kohaks luude kasvuplaadid, mille vigastusel võib tekkida püsiv luufiguuri muutus · suur pea suhteliselt väikese keha juures suurendab peavigastuste ohtu · suhteliselt väike keha võrreldes peaga ohustab pea kinnijäämist (näiteks rõdupulkade vahele) · lapse väiksed mõõtmed vähendavad tema märkamist sõidukijuhtide poolt · higinäärmete nõrk töö suurendab ülekuumenemisohtu kõrge välistemperatuuri puhul · õhuteede kitsus suurendab aspiratsiooniohtu; · väiksem lihasmass ei võimalda vastu hakata kurja koera rünnakule või külmkapis olles selle ust lahti lükata.
stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead kuklasse, vaid jäta otseks. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi on selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. NB! Ka seljaaju on aju! Seljaaju põrutuse korral võib inimene hakata oksendama juba 5 minuti jooksul pärast traumat. Peavigastuste korral kahtlusta alati lülisamba kaelaosa vigastust. Ära liiguta kannatanut, kui selleks ei ole vajadust. Kaelalahase asetamine on vajalik. Selle puudumise korral hoia pea paigal ja taga hingamisteede avatus. Esmaabi: Peapõrutuse korral tagada rahu ja panna kannatanu lamama võimalusel külili püsiasendisse, Lamada on soovitav 24 tundi, et vältida verevalumite tekkimist! Inimene paraneb, kuid jälgida tuleb kannatanut edasi
„Jäsemete vigastused“ eespool nimetatud elundisüsteemide puhul, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata rindkerevigastustele ja pingelisele õhkrinnale. Aju-koljutrauma polütrauma puhul kehtib ravimisreegel: „Šokk enne koljut“ (→ peatükk „Peatrauma“). Polütrauma raskendab isoleeritud vigastuste ja eriti aju-koljutrauma prognoosimist. Kui polütrauma korral on verekaotus kontrollitav, nagu väliste peavigastuste või tugevalt veritsevate jäsemevigastuste korral, k.a amputatsioonid, s.t kui šokiseisund on verejooksu peatamise ja piisava veremahu asendusega kõrvaldatav, võib pealaest jalatallani uuringuks ja vigastatu transpordiks ettevalmistamiseks arvestada 15 minutit (stay and play). Kontrollimatute sisemiste verejooksude korral, eriti pärast suurte kehaõõnsuste perforeerivaid vigastusi, või komplekssete vaagnaluumurdude korral tuleb patsiendile rohkem kasuks
annaabi.ee 
