sündinud laste võrra ja kahaneb surnud inimeste võrra. Rahvaarvu riigis mõjutab ka inimeste ränne ehk migratsioon. Osa inimesi lahkub Eestist alatiseks, teised leiavad siin aga endale uue elukoha. Kuidas on Eesti rahvaarv aja jooksul muutunud? Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna varsti pärast mandrijää taandumist jõudsid tänasele Eesti alale esimesed asukad. Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati nii toidu hankimiseks (kalapüük) kui ka metsasel ja soisel maastikul liikumiseks. Selleks kasutati puutüvest õõnestatud paate. Karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega alustati Eestis umbes 6000-5000 aastat tagasi. Mida enam alepõllundus arenes ja rahvaarv kasvas, seda enam raiuti metsa. Nii nihkus ka asustus veekogudest sisemaa suunas. Kuidas saadakse rahvaarv teada? Rahvastiku andmeallikad
Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika. Uhkemad ehitised: 1) Omari mosee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust ümberehitatud alAksa mosee Jeruusalemmas 3) alAzhari mosee Kairos. Teadus 10. sajandil avaldas teadlane alHorezmi entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed", milles klassifitseeris ta teadusi järgnevalt: 1) kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus,
· Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja
.pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg. Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdisele kasutusele ja levikule islami kunstis? Keeld kujutada Allahhi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi. Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse
aga Mälardaleni mõjuvõimu alla. http://sv.wikipedia.org/wiki/Olof_Sk%C3%B6tkonung (8.10.2011) The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008 2. Miks on kuningas Knut oluline Rootsi riigi kujunemisel? Ta oli esimene kuningas, kel oli märkimisväärne võim nii Svealandi kui Götalandi üle, mis oli tänapäeva Rootsi riigi kujunemise eelduseks. (The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008) 3. Kuhu kulus suurem osa talupoegadelt kogutud maksudest 13. Sajandil? Götalandis oli kuningal palju erinevaid peatuspaiku üle Rootsi, et ta saaks teha ringkäike ja sõita ning näidata oma kohalolu. Selle finantseerimiseks aga koguti makse. Svealandis läks suurem osa sõjaväe ülalpidamiseks, laevade ostuks jne. (The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008) Riikide teke erinevates Skandinaaviamaades 5 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
jälgede loendamise teel. Seirega alustati 2003. aasta talvel ja seda koordineerib Läänemaa Keskkonnateenistus. LOODUS Matsalu erilisus Matsalu rahvuspargis on registreeritud kokku üle 270 linnuliiki. 1997. aastal loeti Haeska linnutornis, mis on tunnistatud Põhjamaade parimaks linnuvaatluskohaks, 24h jooksul 128 erinevat linnuliiki. Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde - Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel. Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid. Matsalu kultuurmaastike tekkelugu Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud:
See protsess oli põhja pool kiirem kui lõuna pool. Ahrensburgi kultuuri nooleots Kui jää hakkas taanduma, said esimesed inimesed võimaluse vabanenud maale elama asuda. Sedamööda, kuidas jääkate sulas, tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme ultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud. Hilispaleoliitikumis leidsid aset suured kliimamuutused. Kõige vanemal ajal oli tõenäoliselt tegu arktilise tundrataimkattega, mis hakkas välja vahetuma edamööda, kuidas kliima soojenes.
*paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" *arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid medresed Traditsioonilised õppeained loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd". Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Peatükk 13
1992). Linnudirektiiv seab kohustuseks moodustada spetsiaalsed linnualad, mis kaitseks üle- euroopaliselt ohustatud liike ning samuti ka rändlinde. Direktiiv piirab lindude küttimist 16 ja nendega kaubitsemist, millega püütakse kaitsta kõiki linde tapmise ja kinnipüüdmise eest (Anon. 1979). Linnudirektiivi I lisas on välja toodud liigid, mille kaitseks tuleb luua linnualad. Samuti arvestatakse ka rändliikidega, kelle peatuspaiku tuleb kaitsta, kui keda I lisas kirjas ei ole. Kaitse seisukohalt omavad märgalad kui olulised lindude elupaigad, väga suurt tähtsust (Anon. 1979). Direktiivi II ja IV lisas on toodud linnuliigid, keda (II lisa) võib küttida ning mis vahendid ja meetodid selleks keelatud on (IV lisa). Küttimine on täiesti keelatud lindude pesitsus- ja rändeajal. Eranditena tappa II lisas mitte olevaid liike, on välja toodud
väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted. Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse. Kadusid kunstitööd, välja surid mammutid. Enamikus Lääne-Euroopa maades jagunes mesoliitikum Azil´ ja Tardenois kultuuriks. Nimetused tulevad Prantsusmaa leiukohtadest. Asulakihad olid suhteliselt nõrgad, leide suhteliselt vähe asustus oli liikuv, kasutati ajutisi peatuspaiku. Asulakohad olid ka mõõtmeilt väiksemad. Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said peamisteks laagripaigad liivikutel ja kõrgematel metsamaastikel. Põhiline oli veekogu olemasolu kusagil läheduses, mis pakkus mitmesuguseid küttimis- ja kalapüügivõimalusi. Skandinaavia
sealsete saamide poolrändav eluviis püsis suhteliselt kaua. Pered elasid suurema osa aastast hajali oma suguvõsa maadel, mis enamasti asusid kalastuskohtade lähedal. Suguvõsa maad olid omakorda jaotatud perede kasutatavateks maadeks, mida võidi pärandada. Perede eraomandiks olid püünised, liikumisvahendid ja põhjapõdrad. Igal perel olid oma kevad-, suve- ja sügispaigad, mis olid valitud vastavalt kalade kudemisajale, jahiaegadele ja jahiloomade, hiljem põhjapõtrade liikumisele. Peatuspaiku võis olla ka rohkem, näiteks oli igal metsasaamide perel vähemalt kaks, kuid enamasti kolm kuni viis peatuspaika. Koola poolsaare koltasaamide juures püsis külakoosoleku (norrös ehk sobbar) tähtsus kõige kauem. See tuli kokku kord aastas, mõne perekonnapea nõudmisel ka sagedamini. Külakoosolekul valiti oma esindajad kogu Koola poolsaare koosolekule, kus kord aastas koguti riigile minevat maksu ja lahendati küladevahelised tüliküsimused.
annaabi.ee 
