KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi--
ajakirjanike töö. Aegamööda selgus siiski tõde. Rohkem kui tragöödia ise erutas inimesi saatusliku juhuse osa selles loos. Kui ,,Titanic" oleks reageerinud kas või ühelegi sel pühapäeval saabunud jäähoiatusest, kui merel oleks olnud torm, kui öö oleks olnud kuupaisteline, kui jäämäge oleks märgatud kümmekond sekundit varem, kui ,,Titanic" oleks põrganud jäämäega kokku mõne teise nurga alt, kui veekindlad seinad oleksid ulatunud peatekini, kui laeval oleks olnud küllaldane arv päästepaate, kui ,,Californian" oleks appi tulnud... Kui ükski neist kuidest oleks tegelikuks osutunud, oleksid kõik ,,Titanicu" reisijad võinud elus olla. Paraku pöördusid kõik need kuid ,,Titanicu" vastu. White Star rentis auriku ,,Mackay-Bennett" surnukehade otsimiseks. Laev väljus 17. aprillil 1912 Halifaxi sadamast, laadungiks mitu tonni jääd, kirstud, purjeriie. Balsameerijail ja pastoril seisis ees kurb töö. Laev jõudis 20
Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse. Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist. Vaheseinad võivad olla vee- õli- ja gaasikindlad. Mitte kõik pole siiski seda Vaheseina plaate (mitte vööd) paigutatakse tavaliselt horisontaalselt, nii saab allapoole plaatide paksust suurendada. Kasutatakse vertikaalseid jäikusribisid (nurkraud, karpraud), nende vahe sõltub vaheseina kõrgusest, (asukohast põrkevahesinas 600mm muidu 750mm. Ahterpiigi vaheseina plaadistus täävtoru ümbruses peab olema tugevdatud talumaks vibratsiooni.
on selline vahesein vööriustega parvlaevadel. Laeva ahtripoolse otsmise ruumi - ahterpiigi- moodustab ahterpiigi veekindel põikvahesein. Veekindlate põikvaheseintega eraldatakse masinaruum, lastiruumid,tankid, kohverdamid ja reisijate kajutid. Osa veekindlaid põikvaheseinu tehakse veel tulekindlateks. Tulekindlad ei ole vaheseinad, mis on tankide, piikide ja lastiruumide vahel. Lühidalt öeldes, vekindel vahesein ulatub laeva põhjaplaadistusest kuni peatekini. Allpool on vaheseinad paksemast metallist kui ülevalpool, sest alumistel tekkidel on vee surve tugevam kui laevaruumidesse satub vesi. Laeva vöör ja ahter lõpevad vastavalt vööri- ja ahtertääviga. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded laeva sildumisel ja teise laeva punkerdamisel. Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud kindel koht, sildumist juhendavad tüürimehed
uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse . Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist . Vaheseinad võivad olla vee- õli- ja gaasikindlad. Mitte kõik pole siiski seda Vahesein paigutatakse alati kaare kohale (asemele). Vaheseinad seovad tekke omavahel, tekid on pidevad ja vaheseinad on paigutatud paneelidena nende vahele. Tekib kärgstruktuur Vaheseina plaate (mitte vööd) paigutatakse tavaliselt horisontaalselt, nii saab allapoole plaatide paksust suurendada.
Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi
Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega
Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid. Eristatakse vee- tihedaid ja vett läbilaskvaid täisfloore ning brakettfloore. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Kimmi
annaabi.ee 
