tekib paremaid mõtteid. 13. Arutleva kirjandi ülesehitus (2 võimalust ) a) Esimene võimalus: 1) peaprobleem, 2)probleemi analüüs ( teemaarendus 5-8 lõiku ) 3) põhiidee, vastus peaprobleemile b) Teine võimalus: 1) tees ( põhiidee avamata kujul, lõpetatakse väitega) 2) poolt- ka vastuargumendid (5-8 lõiku) 3) põhiidee( avatud kujul) 14. Teeskava, selle koostamine a) SJ: Peatees: TA: 5-8 alateesid, mis tõestavad peateesi Lõpp: Põhiidee(järeldus teema arendusest, peatees täiendatud kujul. b) SJ: peaprobleem (küsimus): TA: 5-8 teesid ( iga lõigu kõige tähtsam mõte) Lõpp: Põhiidee (üldistav vastus peaprobleemile) 15. Mustand Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst
heietanud, sain vastuse, et suudab küll. Nagu näed, mõtlesin välja olukorra, mis tekitaks väikese pinge ja annaks ühtlasi mõista, et meil kõigil on õnnest erinev arusaam. 3. Püstita probleem küsimusena või küsimustena (antud juhul on probleem juba pealkirjas olemas). Kui mõtled kohe, et kool ei tee õnnelikuks või teeb õnnelikuks ainult väheseid, siis esitagi hoopis küsimus: Miks kool teeb õnnelikuks ainult väheseid? Sinu peatees, kirjandit läbiv mõte on siis järgmine: Kool teeb ainult väheseid meie seast õnnelikuks. Selle teesi igakülgne põhjendamine ongi nüüd sinu kirjandit läbivaks teljeks. 4. Vasta esitatud küsimusele. Sinu vastus ongi kirjandit läbiv mõte, peamine tees, mida hakkad nüüd tõestama. Antud juhul tuleb esmalt küsida näiteks, mis teeb sind õnnelikuks. Vasta sellele võimalikult üksikasjaliselt ning ära mõtle seejuures ainult antud hetkele, vaid ka tulevikule. Mis teeb sind
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas ohjeldada ja peamõttes vastatakse et tehnika mängib suurt rolli ja mida see kaasa toob. Peaprobleem: Missugused sotsiaalsed probleemid meid ümbritsevad? Peamõte: Noorte tulevik oleneb mitmetest asjadest, eelkõige töötahtest, haridusest ja õnnest. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse missugused probleemid meid ümbritsevad ja peamõttes kirjutatakse noorte tulevikust. Peatees: Riik ei saa eksisteerida probleemideta, sest igal inimesel on oma arusaam maailmast. Peamõte: Üheskoos saab muuta rohkem. (Kõik probleemid on lahendatavad.) Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse, et riik ei saa eksisteerida probleemideta, aga peamõttes kirjutatakse, et kõiki probleeme saab lahendada. Peaprobleem: Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda? Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu. Ei lähe kokku
teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed. Religioon on alati olnud prestiizne valdkond, sõjaväelased on ka alati olnud priviligeeritud seisuses. Prantsuse revolutsiooniga egalite- kõik kuulutati võrdeteks kodanikesks(citoyem). Usk on oopium rahvale Marx ütles nii. Uuris enesetappe, teos ,,suicide" mida tihedamalt on inimene ühendatud erinevate struktuuridega, seda vähem on eeldusi enesetapuks- see oli tema peatees. Protsesdanid tapavad rohkem, sest katoliikne kogudus on monoliidsem ehk tihedalt religiooniga seotud. Sotsiaalne kontroll on tugev-mis probleemid on. Durkeheim leidis et vallalised inimsed kipuvad ennast rohkem tapma. Vanad sooritavad rohkem enesetappe, mehed sooritavad rohkem. Jagab ühiskonna primitiivseteks ja kaasaegseteks ühiskondadeks. Primitiivsed on agraarühiskonnad ja kaasaegsed on tööstusühiskonnad. Vahe on selles, et
teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed. Religioon on alati olnud prestiizne valdkond, sõjaväelased on ka alati olnud priviligeeritud seisuses. Prantsuse revolutsiooniga egalite- kõik kuulutati võrdeteks kodanikesks(citoyem). Usk on oopium rahvale Marx ütles nii. Uuris enesetappe, teos „suicide“ mida tihedamalt on inimene ühendatud erinevate struktuuridega, seda vähem on eeldusi enesetapuks- see oli tema peatees. Protsesdanid tapavad rohkem, sest katoliikne kogudus on monoliidsem ehk tihedalt religiooniga seotud. Sotsiaalne kontroll on tugev-mis probleemid on. Durkeheim leidis et vallalised inimsed kipuvad ennast rohkem tapma. Vanad sooritavad rohkem enesetappe, mehed sooritavad rohkem. Jagab ühiskonna primitiivseteks ja kaasaegseteks ühiskondadeks. Primitiivsed on agraarühiskonnad ja kaasaegsed on tööstusühiskonnad. Vahe on selles, et
nimel. Viimasel juhul lähtutakse alati seadusest ja selle mõttest taaskord üles kutsudes õiguspärasele käitumisele. Taolise üleskutse sisuna näeb Alexy kõigi poolt aktsepteeritavat ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni. Teine samm on diskursus kui oluline element õiguse topeltloomuse doktriini jaoks. Diskursuse doktriin, see on praktilise õigsuse või siis tõe protseduuriline teooria. Kõikide protseduuriliste teooriate peatees räägib sellest, et ühe normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise dimensiooni puudulikkus, nagu otsustuse protseduur ette näeb, on õiguse positiivne dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis.
Tootmisviis: 1. Tootlikud jõud: tööjõud + tootmisvahendid (tooraine, töövahendid, tehnoloogia, infrastruktuur). Kapitalism nõuab tööliste harimist. 2. Tootmissuhted (inimeste omavaheline suhe, mis tuleneb inimeste suhtest tootmisvahenditesse) Pealisehitus: aated, moraal, institutsioonid, religioon, filosoofia, kunstid, teadus, kultuur jne. Kelle huve teenib...? Valitsevad alati valitseva klassi ideed. "Kapital" Marksismi peatees: majandusliku tootmise areng ühiskonnas määrab ära selle institutsionaalse ja ideoloogilise pealisehitise. Et rõhutud aktsepteeriksid oma seisundit moraalselt. "Ise süüdi..." 105 Majanduslik determinism. Materiaalsest, st majanduslik, tootmismeetodist, millele vastab toote jaotusviis, tuleneb sotsiaalsete klasside struktuur, mis määrab ära igaühe positsiooni selles süsteemis.
annaabi.ee 
