KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri, Surnumeri, Vahemeri, Metsakalmistu, Supilinn, Uuemõisa) Nimisõna KLK: muud juhud *Kui nimisõna täiend on mingis muus käändes kui nimetav või omastav, siis kirjutatakse ta tavaliselt oma põhisõnast lahku (Euroopasse minek, NATOga liitumine, Venemaast eraldumine, parteisse kuulumine) *Mõistereegel (vetelpääste, reaskülv, vaheltharimine, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek). *Sagedusreegel(kojutulek, linnasõit, maaleminek, seenelkäik, vanniskäik) *Asesõnalised täiendid kirjutatakse põhisõnast lahku (sel ajal, sel kombel, tol ajal, omal ajal, meie ajal, minu meelest). *Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post) *E! Mõistereegel (pealkiri, pealekaebaja, pealtvaade
allahindlus oli? 300 kr 1 = = 0,2 osa on 20% 1500 kr 5 Näide 2 Tagametsa külas elas 60 inimest. Siis kolis sinna elama kaks 5-liikmelist peret. Mitme protsendi võrra kasvas külaelanike arv? Kahes 5-liikmelises peres on kokku 10 inimest. Moodustame suhte 10 1 = = 0,1666... 0,17 osa on 17 % 60 6 Peastarvutus Arvud kirjutatakse tahvlile. 1. Leia 10% 50 kroonist (5 kr) 200 meetrist (20 m) 3 kilogrammist (300 g) tonnist (100 kg) 2. Leia 25% aastast ( 3 k) tunnist (15 min) 400 kroonist (100 kr) 3
kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline. Täiendi kuuluvus määrab õigekirja: (märja turba hunnikud, märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud, tähtsad linnaelanikud). KAASSÕNAD KOKKU LAHKU Lahutamatud tervikud: aegamööda, mööda teed, teed mööda, ümber maja,
surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas.
liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed,
peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas
võib olla väga mahukas, sisaldades detailset informatsiooni, ent tema kestus ei ületa 250 ms. Tänu sensoorse mälu ,,parajale" kestusele on osutunud võimalikuks seisvate kaadrite jadadest liikuvate kujundite mulje loomine kino- ja videotehnikat kasutades. Lühimälu Lühimälu kestuseks on maksimaalselt kuni pool minutit (Peterson & Peterson, 1959). See tulemus saavutati katses, kus KI-d pidid jätma meelde kolm kaashäälikut. Mälus kordamise takistamiseks anti neile lisaülesandeks peastarvutus - mingist arvust kolme kaupa lahutamine. Meelde jäetud kaashäälikute mälus säilimist kontrolliti 3, 6, 9, 12, 15 või 18 s peale lahutamistehete alustamist. Selles katses kadus kordamisele mitteallutatud võõras (kuigi lihtne) stiimulmaterjal 18 s möödudes mälust peaaegu täielikult. Lühimälus säilib info sõnaliselt kodeerituna, vähemalt kuni Baddeley töömälu ideoloogia tekkeni ja tema visuaalruumilise märkmiku ideeni arvati nii.
annaabi.ee 
