Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad
Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja. Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks. Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks. Aatrium oli must ja räpane eluruum. Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül. Peristüül sammastega siseõu. Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa. Tiburi asus 30 km Roomast väljas. Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park. Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad. On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud. Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha
kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi. Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu. Kreeka templi juures oli olulisim selle kaunis ja korrapärane välisilme ning igati paigas proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud. Hiljem hakati suuremate templite katustesse valguse läbipääsuks ka avasid rajama. Kreeka templi pearuumiks oli cella, kus asus selle jumala kuju, kellele tempel pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel
· Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik · Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud · Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) seal asus jumalakuju · Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba friis · Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud II Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul · Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud · Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid · Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
· Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas
· Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud · Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) seal asus jumalakuju · Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba friis · Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud IX Kreeka ehitusmälestised · Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud · Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid · Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
annaabi.ee 
