ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED (Täida lüngad, tõmba õigele vastusele ring ümber või kirjuta lühivastused) 1. Mida peab asutuse asjaajamine tagama: asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; dokumentide kiire ringluse; dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 2. Kes kinnitab asutuse asjaajamiskorra? Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra 3. Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta ...
vormil. Majanduskulude aruanded kinnitab juhatus. Majanduskulude aruanded edastab raamatupidajale aruandev isik. 5.6. Kassa, pangadokumendid ja aruandlus Kassadokumendid ja kassaaruande koostab kassapidaja/raamatupidaja. Kassa dokumentidena kasutatakse kassa sissetuleku orderit ja väljamineku orderit. Kassa dokumendid on nummerdatud. Pangatehingute jaoks kasutatakse internetipanka. Ülekannete tegemise õigus on pearaamatupidajal ja raamatupidajal. Pangakontode liikumiste aruanne trükitakse välja iga päev. Pangatehingud sisestab raamatupidamisprogrammi raamatupidaja. Aruanded pangatehingutest koostab raamatupidaja. 5.7. Tööaja tabelid, töölehed 7 Tööaja tabelid koostab personalitöötaja ja kinnitab juhatus. Tööaja tabelid edastab pearaamatupidajale personalitöötaja iga kuu 5
juhendamisel saavad töötajad hea ettevalmistuse. Spetsiifilisematel töökohtadel viivad koolitust läbi seadmete tootjafirmad (viimistlus, CNC). Vajadusel võimaldatakse töötajatel käia erialakoolitustel (vt ka tegevuskava). Juhtkond on kesk-ja kõrgharidusega ning osaleb pidevalt täiendkoolitustel. Mitmel juhtkonna liikmel on kõrgharidus omandamisel. 3.6 Töö tasustamine 1) Juhatajal on kuutasu ja aastapreemia mis on seotud kasumiga 2) Tootmisjuhil, müügijuhtidel, pearaamatupidajal ja ostujuhil on kindel kuutasu ja kvartalipreemia tulemuste alusel. 3)Tootearendusjuhil on kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel. 4)Tehnikajuhil, tehnoloogidel ja mehaanikul on kindel kuutasu. 5) vahetusülematel on kindel kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel. 6) Pingitöölistel on tunnitasu ja lisatasu -40% vastavalt töötulemustele 3.7 Planeerimine Ettevõttes on : 1) Pikaajalised strateegilised plaanid. 2) Taktikalised plaanid. 3) Operatiivplaanid
nõu/luba, et mida ja kuidas teha. Tähtsamad otsused võtab vastu Osaühingu juhtkond. Ettevõttes on olemas raamatupidamise sise-eeskirjad, töösisekorra eeskirjad, tööohutusjuhendid ja töökaitsealased dokumendid, valvuriga on sõlmitud materiaalse vastutuse leping jne. Kahjuks pole kõikidele töökohtadele koostatud ametijuhendeid. Ametijuhendid on ainult: sekretär-raamatupidajal, pearaamatupidajal, saekaatri meistril, saeraami juhil, saeraamil töötajatel, saekaatri töölistel, autojuhtidel, tegevdirektoril. 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes Enamus väiksemate firmade puhul on tavaks, et firma omanikud osalevad aktiivselt ettevõtte juhtimistegevuses nii on see ka Osaühingu puhul. Jooniselt 1 on näha, et Osaühingu tegevuses valitseb selgelt kaks suunda. Üks on suunatud üldhaldusele ja finantseerimisele ning teine on suunatud tootmisele. Osaühingul on kaks
nõu/luba, et mida ja kuidas teha. Tähtsamad otsused võtab vastu Osaühingu juhtkond. Ettevõttes on olemas raamatupidamise sise-eeskirjad, töösisekorra eeskirjad, tööohutusjuhendid ja töökaitsealased dokumendid, valvuriga on sõlmitud materiaalse vastutuse leping jne. Kahjuks pole kõikidele töökohtadele koostatud ametijuhendeid. Ametijuhendid on ainult: sekretär-raamatupidajal, pearaamatupidajal, saekaatri meistril, saeraami juhil, saeraamil töötajatel, saekaatri töölistel, autojuhtidel, tegevdirektoril. 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes Enamus väiksemate firmade puhul on tavaks, et firma omanikud osalevad aktiivselt ettevõtte juhtimistegevuses nii on see ka Osaühingu puhul. Jooniselt 1 on näha, et Osaühingu tegevuses valitseb selgelt kaks suunda. Üks on suunatud üldhaldusele ja finantseerimisele ning teine on suunatud tootmisele. Osaühingul on kaks
Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal ja isikutel, kellega pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu