TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri ...
tangensit tagasi tangensi pikkuse saame kõvera alguse, edasi mõõtes kõvera lõpu. Kõvera keskpunkti märkimiseks tuleb välja märkida nurgapoolitaja suund ja sellele bisektori pikkus. Vajalikud elemendid saab arvutada. Pikki tangenseid ei ole mõtet lindiga üle mõõta, vaid arvutatakse kõvera alguse ja kõvera lõpu algused lähimast piketist. Vastavad arvutused tehakse piketaazi raamatus. Kõvera peapunktid märgitakse maastikule maavaia ja tunnusvaiaga. Kui kõverale satuvad piketid, siis neid on võimalik märkida maastikul välja kas ristjoonte meetodil või elektrontahhümeetriga punktide koordineerimise meetodil. dPiketeerimise ja situatsiooni mõõdistamise ajal peetakse väliraamatut, kuhu kantakse: kõik maastikul tähistatud piketid ja ,,+"; pöördenurkade tipud ja kõverate peapunktid; maariba situatsioon; võib kanda ka trassi sirglõikude numbrid ja pikkused.
kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43
kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43
Instrumendi ja lati punktide vahelised horisontaalkaugused arvutatakse valemiga: d=L×cos2 L-kaldkaugus(L=l+p) Kaldest tingitud paranduse võib praktikas jätta arvutamata kui kaldenurk on alla 2° ja joon ei ole üle 100 meetri. 5)Kõrguskasvud jaamast kuni lati punktideni arvutatakse valemiga: h=L/2×sin2+i-l kus, i-instrumendi kõrgus; l-viseerimispunkti kõrgus latil. Kui i=l, siis h=L/2× sin2 Kõrguskasvu märk võetakse kaldenurga märgi järgi. 24.Kõvera peapunktid. Tee sirged lõigud ühendatakse tavaliselt ringi kõveratega mille raadius määratakse lähtudes tehnilistest nõuetest. Need kõverad valib projekteerija. Geodeedi ülessanne on need kõverad loodusesse märkida. Mõõdistamise käigus märgitakse loodusesse ainult kõvera peapunktid (KA, KK, KL). Detailsem kõvera väljamärkimine toimub ehitustööde ajal tihedusega 5-40m tagant olenevalt kõvera raadiusest ja pikkusest.
"KONFIDENTSIAALNE" *adressaat, kirja saaja nimi nimetavas käändes *kinnitusmärge tehakse dokumendi esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka *pealkiri p.o igal dokumendil, p.o lühike ja avama üldistatult dok põhisisu. Pealkirjal ehk sisuviitel punkti lõpus ei ole. *pöördumine ametikirjas esitatakse ametinimetus, viisakus-tiitlid ja isiku nimi, kirjavahemärke ei pea kasutama. *tekst dok tekst liigendatakse peatük-kideks, jagudeka, punktideks ja alapunktideks. Peapunktid ja jaod pealkirjastatakse. *tervitus-vormel *allkiri koosneb dok alla kirjutanud isiku allkirjast, selle desifreeringust ja ameti-nimetusest, allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. *märkus lisade kohta kirja tekstis märgitud lisade reale märgitakse vaid lisade lehtede ja eksemplaride arv, kui on märki-mata lisad, siis tuleb lisade reale märkida nende nimetused, lehtede ja eksemplaride arv. *lisaadressaadid
Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine.
ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 68. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine.
Niimoodi saame välja arvutada tegelikud aerofoto koordinaadid ja saame teada optiliste moonutuste suurused. 22.Stereopaari vastastikune orienteerimine Vastastikuseks orienteerimiseks kasutatakse kuut standardselt paigutatud paigutatud punkti või siis kasutatakse varem märgistatud punkte. Need 6 punkti asuvad naaberfotode kattumise tsoonis ja seega on nad ka stereomudeli punktideks. Punktid 1 ja 2 on vastavalt vasakpoolse ja parempoolse aerofoto peapunktid või nende vahetus läheduses asuvad sobivad kontuuripunktid. Nendeks kuueks punktiks võivad olla selged kontuuripunktid, millistes kõrvaldatakse aerofotode orienteerimisseadmete abil põikparallaksid. Põikparallakside olemasolu näitab vastastikuse orienteerimise elementide vigadele. Mõõtmisandmete alusel arvutatakse välja vastastikuse orienteerimiseelemendid. Kui arvutit ei ole komplekti lülitatud, siis neid elemente saab lugeda skaaladelt. 23
72. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20
Piketaazi rajamisel mööda trassi ja situatsiooni mõõdistamisel kahel pool trassi kantakse kõik andmed abrissile, mida nim. piketaazi väliraamatuks. (Ruuduline paber, mõõtkava 1:2000). Rajatise (tee, kanal) telg joonestatakse paberilehe kekele sirgena, näidates pöördepunktides noolekesega uus suund. Pöördepunkti N juurde kirjutatakse kõvera elemendid ja arvutatakse kõvera peapunktide väärtused ühtses piketaazi süsteemis. Kõvera peapunktid (kõvera, algus, lõpp ja keskpunkt) arvutatakse valemit järgi: Pk KA = Pk N - T Pk KL = Pk KA + K Pk KK = Pk KA + 0,5K T - tangens ehk puutuja pikkus = R*tan(/2) K - kõvera pikkus = **R/180 72. Trassi nivelleerimine RAAMATUST: Pärast trassi põhipunktide (alguse ja lõpu, pöördepunktide, sihipunktide) märkimist, piketaazi rajamist (põhi- ja plusspikettide kindlustamist maa- ja numbrivaiaga),
95 Fookuste ja peapunktide asukohad on määratud süsteemi ehitusega, nende arvutamist võib vaadata Saveljevi õpikust (I. Saveljev. Füüsika üldkursus. Tallinn 1979, 3.kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus. Peatasandid ja peapunktid. Esimesse peapunkti langev kiir väljub teisest esialgsega paralleelsena(kiire tegelik käik on kujutatud sinisega). Edasi on lihtne: teades fookusekaugust ning arvestades, et · teljega paralleelne kiir läbib pärast murdumist fookuse. · eesmisse peapunkti langenud kiir väljub tagumisest peapunktist esialgsele paralleelsena, saame joonlaua abil konstrueerida suvaliste kiirte teekonna läbi kogu süsteemi ning arvutada
annaabi.ee 
