Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus 23.septembril käisime klassiga vaatamas ooperit Rigoletto. Kuigi oli tegu peaprooviga olin ootusärevuses oma esimese ooperielamuse pärast. Kahjuks pean ütlema, et pettumus peale etendust oli suur. Asju, mis mulle tõeliselt meeldis ning mida ma ei sooviks muuta, oli väga vähe. Üks neist oli orkester. Nad said oma tööga suurepäraselt hakkama ning muusika oli nauditav. Muidugi ei saa sinna juurde arvestada dirigenti, kes pidevalt karjus ja kommentaare tegi. See on arusaadav, et tegu
Tegelastest meeldis mulle kõige rohkem Rigoletto, ta oli küll veidi terava keelega, kuid samas hoidis ja kaitses väga oma tütart. Oli julge ja vapper mees. Väga meeldisid mulle ka tema aariad, kus oli selgelt kuulda, kuidas ta väljendas oma tundeid. Ooperit vaadates tekkis küsimus, miks Rigoletto tütrele tema emast ei rääkinud ja kelle eest ta teda nii väga kaitses. Miks Gilda ise kellegi käest oma pere ja päritolu kohta ei pärinud? Olen küll teadlik sellest, et tegu oli peaprooviga, kuid ometi häiris natuke see, kuidas erinevad inimesed märkusi tegid. Vahepeal polnud kuulda näitlejate häält, sest orkestri hääl kõlas neist tugevalt üle ja ka kostümeerimata inimesed ajasid segadusse. Kokkuvõtlikult arvan, et oleksin esietendusest saanud veelgi parema elamuse, sest seal oleks muusikaline ja lavaline pool veel kõvasti vürtsi juurde andnud ja kuigi leidus mõndasid häirivaid asjaolusid, siis sellest hoolimata oli ,,Rigoletto" väga põnev ja äratas minus huvi
omavahel. Sümfooniaid olen aga varem kuulnud mitmeid kordi ja ma arvan et vahelduseks on sümfooniat vaatamas käia väga hea. Selle kontserdi juures mulle ei meeldinud see, et mul ei tekkinud üldse sellise õige kontserdi tunnet, näiteks juba see, et polnud riietehoidu. Jope pidi võtma kätte ja võis saali istuda. Kontsertsaal oli väga väike ja rahvast oli ka väga vähe vaatama tulnud. Need kõik asjad olid tingitud ilmselt sellest et tegemist oli kontserdi peaprooviga, õige kontserdi ajal oleks kõik need asjad teistmoodi olnud. See oligi ma arvan peamine põhjus miks ma ei saanud sellest tõelist kontserdielamust, see kõik jättiski liiga proovi mulje mulle. Kuid samas väiksel saalil olid ka omad plussid, see tekitas sellise hubase tunde ja väga mõnus oli kuulata. Esimesena esitati 5. sümfoonia. Mul oli kontserdi suhtes enne algust juba head mõtted, ma polnud kaua kuulnud sellist muusikat ja ootasin sellest huvitavat õhtupoolikut. 5
kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i"
Esimest ja viimast osa juhatas J. V. Jannsen, teist osa A. KunileidSaebelmann. Lauljad seisid amfiteatrilisel laval. "Poollängus kõrgele laudpõrandale, mis igatpidi ligi 10 sülda lai, eest 3 ja takka peale 10 jala kõrge, läksid lauljad ülesse, panid lipud ümberringi püsti ja heitsid, nagu eile kirikus kätte oli näidatud, nelja häälde seisma, raamatud käes, ja iga laulja teadis, mis nüüd teha tuleb." 2 päev 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 3 päev 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i" aias
Laulupeo esimene päev oli täiesti õnnestunud. Publik oli vaimustuses nagu ka lauljad ise. Veel varem polnud eesti rahvas midagi sellist näinud. Mitte kunagi polnud kuuldud korraga laulmas nii suurt rahvamassi. Kogemus oli kõigile uus, aga kõigil püsis terve päev hea meeleolu ning tulemusega oldi väga rahul. 1.5. Laulupeo teine päev Teine pidupäev algas varahommikul kell 8 ülikooli maneezis ilmaliku kava kontserdi peaprooviga. Maneez oli ainuke saal Tartus, mis mahutas 800 lauljat. Mehed seisid proovi ajal maneezi liivasel põrandal, koorijuhid olid üleval rõdul. Proov läks korda ning peale seda mindi lõunale. Peale seda koguneti Tähe tänavale, et kella neljaks rongkäiguga peoplatsile jõuda. Paraku oli selleks ajaks alanud ka tihe vihmasadu. Tekkis lausa küsimus, kas mitte kontsert ära jätta. Siiski leiti, et kui kuulajad jäävad vihmale vaatamata oma kohtadele, siis ei tohi ka lauljad loobuda
annaabi.ee 
