7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge?
7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge
punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus peapingetes detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget, tasandpinguse korral esinevad vääne ja paine. Ruumpingus ehk kolmemõõtmeline pingus on varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega. Hooke’i seaduse alusel on pingete ja deformatsioonide vahelised seosed lineaarsed, kuid see kehtib ainult siis, kui pinged on väiksed. Kui mingi materjal pingestada jõuga, siis selle materjali käitumist iseloomustab Hooke’i seadusele vastav pinge-deformatsiooni diagramm (vt. joonis 6), mille kohaselt on pinge ja deformatsiooni suhe kujutatud sirgena. Väikeste pingete puhul käituvadki materjalid nii, aga suuremate pingete korral hakkab üldjuhul deformatsioon
13 Priit Põdra, 2004 120 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.2.5. Ruumpingus ja üldistatud Hooke'i seadus Ruumpingus (kolmemeõõtmeline pingus) = varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina (Joon. 7.14), kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1, 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. Ruumpingus Kolm tasandpingust Peanihkepinged 3 3 2 -3 3
Kuna kõrvuti nihkepingete mõjuga toimub ka pinnase tihenemine ja tugevnemine, ei meetodite vigu ja seeläbi nende kasutamiskõlblikust. need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged ole tugevuse vähenemine ajas määrav. Kahe protsessi koosmõjus on valdav 2.2 Geostaatilised pinged - pingeid pinnase omakaalust. ja tähistatud 1 ja 3. Pinnal, mille normaal on maksimaalse peapingega nurga enamasti just tugevnemine ja võib öelda, et kui pinnas ei purune ja vundament Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase all , mõjuvad pinged ja . Kolmnurkse mahu ABC külgedel mõjuvad jõud ei rauge kohe koormuse rakendumisel, siis ei toimu purunemist ka hiljem. pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z 1dscos, 3dssin, ds ja ds
C C B d s co s 1 J o o n is 5 .1 1 P e a p in g e d ja p in g e d k a ld p in n a l Kuna need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged ja tähistatud 1 ja 3. Pinnal, mille normaal on maksimaalse peapingega nurga all , mõjuvad pinged ja . Kolmnurkse mahu ABC külgedel mõjuvad jõud 1dscos, 3dssin, ds ja ds. Nende jõudude tasakaalu tingimusest saame = 1 cos sin - 3 sin cos (5.6a) 54 = 3 sin 2 + 1 cos2 (5.6b)
annaabi.ee 
