- Kontekstuaalsed argumendid süsteemiline kitsamas tähenduses hõlmab ainult kontekstuaalset - Mõistelis-süstemaatilised argumendid - iga argument on mõisteliselt süstemaatiliselt läbitöötatud (riigiõiguse aluse vundament) - Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste ja teiste PS põhimõtete printsiibilisest iseloomust (peandumise kaks liiki: norm=reegel või norm=printsiip; lähtub peandumise iseloomust; normi puhul peandumine ütleb, et tuleb teha ühtmoodi vastuvaidlemata (kui erandit pole); printsiibi puhul peandumine teise struktuuriga kehtib kõige ulatuslikumal määral); kaalumisargumendid on printsiibi argumendid - Spetsiaalne juriidiline argument eelkõige analoogia (kas on tõlgendamise argument? Probleem on seaduse
OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P permission (luba)
OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P permission (luba)
OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P permission (luba)
K kaitseliitlane a Indrek on kaitseliitlane Indrek seltskonnas peab esinema aususe ja julguse eeskujul 1. Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2. Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik 3. Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 – premissid 3 – konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O – väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? 1. Loogika on teadus lausetest 2. Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. 3. Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op – on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P – permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat)
Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 20101. http://www.just.ee/49512 17.10.2011.) Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused: John Austin: ,,Iga seadus või reegel [...] on käsk. [...] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu." Felix Somló: ,,Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse."
Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused: John Austin: „Iga seadus või reegel […] on käsk. […] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu.“ Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või
annaabi.ee 
