2. sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised PS tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus, jäikus, moraalne sisu, ülimuslikksu Põhiseaduse teooriad Kelsen- Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa tuleneda peandumine (kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab ühiskonnaelu Põhiseadus kui ühiskondlik leping Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele (3)OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu
Alexy, J. Habermas Seesmine (intern) ja välimine (extern) õigustamine: - Seesmine õigustamine on subsumptsioon (süllogismi struktuur kahest eeldusest koosnev järeldus) vajalik, et saada aru, kus tõlgendama peab! - (1) (x) (Kx OTx) - X indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes) - K koosseis - - järeldus - O peandumine (ought peab, tuleb) kohandada T (tulem) - (2) Ka - a kindel konstant (indiviidi konstant; konkreetne isik, mitte enam x) täidab koosseisu K - (3) OTa (1), (2) - Kokkuvõte: A suhtes peandub/tuleb kohaldada õiguslikku tagajärge T! - Näiteks: Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujul.
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel 1) (x) (Kx = OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen 2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele 3) Ota - Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu
Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen · (2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele · (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olemakorrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna
§ 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem Prima facie õigus- püüab olla võimalikult lai ja ulatuslik. Õigus kui selline ja kui seda vabadust/õigust piirata, siis see, mis pärast õiguse piiramist järele jääb on piiratud põhiõiguslik. I Põhiõiguste normi koosseis ja õigusjärelm 1. Koosseis- juhul kui põ adressaat riivab põ kaitseala, siis on see prima facie keelatud. (x) (Kx->OTx) kui x täidab normi koosseisu, siis (O= out, peandumine) peandub/on keelatud, et x suhtes kohandatakse õigusjärelmit T. O või tähistada ka kohustust (obligation) inimene on õigustatud, adressaat on kohustatud. X peab olema põhiõiguste adressaat, see kes on kohustatud (ehk riik). - loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast - keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive 2. Õiguslik tagajärg iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema
annaabi.ee 
