Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reduktsioontahhümeeter Elektrontahhümeetrite ajalugu Diagrammtahhümeeter Vertikaalringi asemel kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik Saab lugeda horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu Esimene diagrammtahhümeeter HammerFennel valmis 1900.aastal Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diagrammtahhümeeter HammerFennel
tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil. Reduktsioontahhümeeter Ajalugu • Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene
otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil.[1] Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter [1] Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu(pluss või miinusega) määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu
kultuslikke toiminguid. superfrontale--kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena. peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar-- tiibaltar--kappaltar--gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks.
Näiteks Sürakuusas oli altar, mille mõõtmed olid 198 × 23 m. Hilisemast ajast nii suuri altareid ei tunta. Altarid paiknesid vabas õhus, mis võimaldas suuri põletusohvreid. Tuntud on reljeefidega kaunistatud Pergamoni altar 2. sajandist eKr. Selle põhja pindala oli umbes 36 × 34 m. Berliinis Pergamoni muuseumis on selle vähendatud koopia. Kristluses on altar arenenud lihtsast lauast, millele on hiljem lisandunud rikkalike kaunistustega ülaosa ehk pealmik. Jumalateenistusel on altar tähtsaim koht. Ta on Jumala kohaloleku ja palve sümbol. Eelkõige on altar armulaua laud. Altarilaud kaetakse valge puhta linaga, lauale asetatakse küünlad. Rist või krutsifiks, piibel ja lilled on altarilaual teisejärgulised. Altar paigutatakse kiriku idapoolsesse ossa. Ida- ja läänekirikute vahel tekkis altari ehitamise ja kasutamise traditsioonides varakult lahknevus
magamistoad. Tiibhooned seevastu pidid saama kammerhärrade ja kammerneitsite majutuspaikadesks. Kõik aknad olid algselt suvelossile kohaselt ühekordsete raamidega. Hoone keskset osa toovad esile eenduva keskrisaliidi ette paigutatud sammasrõdu, kolm erikujulise pealmikuga vestibüüliust ning rikkalikum krohvehis. Algselt oli voolitud lehtdekooriga raamistatud mitte üksnes ovaalakna alaosa, vaid ka pealmik. Lossi peakorruse vanimalt plaanilt on näha, et sinna oli ette nähtud 8 ahju (Kahjuks alles on neist 4), 4 kaminat. Ülemisele elukorrusele oli plaanitud 8 ahju, neist alles 5. Lossi vasakus tiivas on tänini säilinud neli siniste maalitud maastikega ahju. Need on kahte tüüpi. Kaks ahju on laotud kahlitest, millel on maastikumotiivi ümber maalitud raam ja nurgas veerandrosett, teisel paaril täidab maastikuvaade kahli äärest ääreni. Kõik maastikud on erinevad.
annaabi.ee 
