Essee vormistamine muusikas - Sissejuhatus: lühiülevaade internetist 20.sajandi rock-popmuusika kohta. Valida välja kolm stiili, millest on soov saada rohkem infot. Ja kirjutada need välja sissejuhatusse ning põhjus, miks just need stiilid. - Teema arendus (keskosa): iga valitud stiili kohta lühiülevaade internetist + kuulata näiteks youtube`ist juurde kolm näitlikku teost, mis pealkirjadena kirja panna. Seejärel välja tuua, milline kuulatud teostest meeldis kõige enam, miks või siis vastupidi ja millised tunded selle stiili kuulamine tekitas. Ja nii iga kolme valitud stiili kohta. - Lõppsõna/ kokkuvõte: millised olid teadmised 20. sajandi rock- popmuusika stiilidest enne essee kirjutamist, millised nüüd. Kuidas stiilid meeldisid/ ei meeldinud, millised olid emotsioonid ja milline on üldmulje kuulatud teoste põhjal 20. Sajandi rock-
1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal 1977 Rahvaste Sõpruse orden Muusikaliselt on üsna lähedane Kõrver Valgrega, sest viimaste sõjaeelsetel aastatel inspireeris neid mõlemaid ameerika lööklaul. Tekstide poolest oli Kõrver õnnelikum, sest Helbemäe isikus oli tal sõnade autoriks vilunud kirjanik. Kõrver nimetas oma palu meeleolulauludeks, kuna need sobisid tantsimiseks, aga väga hea oli ka neid lihtsalt kuulata. Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena. Boris Kõrverile kõige lähedasemad lood tema loomingus olid: „ Hällilaul“ – üks esimesi lugusi, mis on lüüriline, mõõdukas meetrumis liikuv tantsulaul. „Rindeteed“ – patriootiline laul, aktiivsem meloodia. „Kaluri laul“ – elurõõmus ja kaasakiskuv valsiviis, Kõrveri loomingus hakkas esmakordselt järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid. „Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika
mõeldes, Ja meie Einsteini ajas? 1 kuidas see kirjutatakse?2 Selle ligi 100 luuletust moodustavad tervikliku mõtiskluse aja kui millegi inimesest tähtsama kohta, jättes lugejale võimaluse ja innustades teda tegema oma enda järeldusi teemadel. Ta luuletused on väga sügavamõttelised, räägivad rõõmust, armastusest ja mõni enesetapust, mõni surmast. Doris Karveva luuletusel puudub tihti pealkiri, kuid pealkirjadena kasutab ta luuletuse esimest rida. Samuti on ta huvitavalt lahendanud sisukorra kujunduse, nimelt kui avada sisukord siis ei alga sisukord tavapäraselt esimese luuletusega, vaid hoopis viimase luuletusega, mida oli üpriski põnev jälgida. 1 ,,Aja kuju" Doris Kareva 2005 lk 14 2 ,,Aja kuju" Doris Kareva 2005 lk 75 5 KOKKUVÕTE Saime põnevaid ja uusi teadmisi Doris Karevast ning ka väikese ettekujutuse tema elust,
korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite, loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa: peatükkide pealkirjad (Heading 1), alapeatükkide pealkirjad (Heading 2) ja punktide pealkirjad (Heading 3). Arvutil on võimalik moodustada kuni 9 alljaotust (Heading 1 - Heading 9). Õpilastöödes üle kolme alljaotuse tavaliselt ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda
Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena nummerdamisele, küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne). Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi abil. Selleks, et tekstitöötlusprogramm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja alapealkirjad olema juba eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading). Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 2.3. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada
esiletõst (bold) ja tähtede suurus (16 pt). Tehtud valikud kinnitatakse, klõpsates OK. Alapeatükkide pealkirjade vormingu määramine toimub astmete kaupa analoogselt. Valikuid ei tohi unustada kinnitada (klõps nupul OK ja lõpuks dialoogiaknas Style klõps nupul Apply). Kõikide töö iseseisvate osade võõrkeelse kokkuvõtte, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud allikate, registrite, loetelude ja lisade pealkirjad vormistatakse esimese astme pealkirjadena (Heading 1), kuid ei nummerdata, automaatselt ettelöödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa. Tuleb meeles pidada, et kõik, millele on antud pealkirja-määratlus (heading), korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamist muuks otstarbeks, näiteks tiitellehe vormistamiseks. Pealkiri ,,Sisukord" on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid visuaalselt sama kujuga kui Heading 1.
Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed, palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse saanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi. Nt: sattus vihma käest räästa alla. Kellele on määratud rippuda võllas see ei upu vees. Sõprus kestab päeva, sugulus igavesti. Sumerite luuletused on säilinud väikeste katkenditena ja tihti ainult ka pealkirjadena. Sumeritelt pärineb ka teadaolevalt ka kõige vanem armastus luuletus, mis on pühendatud kuningas Susin ja kannab pealkirja ,,Armastus Laul". Sumerite hümnid on ülistuslaulud jumalatele. Eelkõige räägivad need inimese jõuetusest loodusjõudude suhtes. Hümnid ülistavad ka tänapäevalgi kehtivaid moraalinõudeid ning inimlikke väärtusi nagu ausus ja õigus ja headus jne. Sumeriti eeposed räägivad peamiselt jumalate ja pooljumalate kangelastegudest, üllatavalt
Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Sisukorda on kaval lasta koostada tekstitöötlusprogrammil. Selleks, et vastav programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16, paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja suurus 14/13, paks) olema märgistatud pealkirjadena. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. 6.3. Sissejuhatus 15 Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1) Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2) Töö eesmärgi sõnastamine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele
annaabi.ee 
