aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele. 2) Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel dateeritakse Viljandi linnamüüri rajamist 13. sajandi lõpul või 14. sajandi esimesel poolel. 3) 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. 4) Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. 5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest.
eeslinnuseks. Näiteks oli nii Tallinna linnuses, kus eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, edelasse Pikk Hermann (45,6m) ,loodesse ripptorn Pilsticker, kirdesse Landskrone, kagusse Stür den Kerl. Konvendihoone muudeti 19.saj vanglaks, aga 1920. Aastate alguses ehitati selle kohale Eesti Vabariigi Riigikogu hoone. · Võimas ordulinnus oli Viljandis. Konvendihoone sai valmis 14. Saj alguseks. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Konvendihoonest on tänapäevaks püsti vaid läänesein, ka on teiste tiibade müüre alles sedavõrd, et konvendihoone põhiplaan on veel looduses jälgitav. · Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. · Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. Sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel. · 14. Saj lõpus hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Kiek in de Kök, Paks
lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli müür algselt 6,9-7,15 m kõrgune, millele lisandus ulgtaladele toetuv puidust kaitsekäik (kuni 16. sajandi algupooleni on müüri kolmel korral kõrgendatud). Hoonestus paiknes linnuse hoovis ebakorrapäraselt (ühtlasema frondina linnuse põhjaseina siseküljel). 14. sajandi teisel poolel, pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 m põhja suunas ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos uue välismüüriga ehitati siia ka osaliselt pinnasesse süvendatud keldriruumidega hoonetiib. Sellest ida pool põhjamüüris paiknes värav parham-müüriga põhjaküljel. Hiljem on hoonetiiba ühe korruse võrra kõrgendatud ning rajatud uus väravakompleks. Samal ehitusperioodil lammutati osaliselt I ringmüüri põhjalõik. Selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse
saada. Hambulised kivimüürid ja kõrged tornid ümbritsesid siis iga linna. Tallinna kindlustused on ehitatud mitmes järgus, milles müüristiku vaatlemisel on kerge veenduda. Ordumehed ja piiskopid lasksid endale ehitada ligipääsmatuid linnuseid. Eestis on nendest mitmekümnes kohas säilinud varemeid ja Kuressaares koguni üks peaaegu täiesti esialgset kuju omav linnus. Kuressaare linnus on nn. konvendihoone tüüpi, korrapärane, neljast tiivast koosnev linnuse tüüp. Keskaegset pealinnust ümbritsesid mitmekordne eellinnuste võrk ja veega täidetud kraavid, millest üle pääses mööda tõstesildu. Kindlusarhitektuuris toimus suur murrang 15. sajandil kui kasutusele tulid tulirelvad, siis sai tähtsaks müüride paksus, mitte kõrgus. Suurimad kahuritornid Tallinnas olid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute
Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on edelasse püstitatud Pikk Hermann, mis on ka osaliselt säilinud tänaseni. 1684 suur Toompea tulekahju hävitas ülalinna kaasaegsed hooned. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Hakati ehitama 1224. Aastal ja 14. Sajandi alguseks oli valmis Eesti ala esimene ja suurim konvendihoone. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Lõuna suunas oli mägi väga järsk ja sealt poolt ründamine oli praktiliselt võimatu. Lõplikult hävis Põhjasõjas ja konvendihoonest on püsti vaid läänesein. Siiski on linnuse põhiplaan veel looduses jälgitav. Ainsana on oma põhilised keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist
· Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. 1701. aastal pöördusid Viljandi elanikud Laiusel viibiva Rootsi kuninga Karl XII poole linnaõiguse saamise asjus. Kuningas palus oodata paremaid aega. Pärast Põhjasõda jäi linn venelaste kätte ja Viljandile saabus rahulikum periood. Viljandi oli oma tähtsuse kindlusena aga lõplikult kaotanud. · Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Carl Robert Jakobsoni monument. · Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. · Carl Robert Jakobson was one the most important public figures during the
Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.)
annaabi.ee 
