puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte või mõlemasse kätte Jooks Tugijala fikseerimine Pööre Kaitsetegevus Kaitseasend Vertikaalsuse printsiip määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked Lähivise 2 punkti vise Kaugvise 3 punkti vise, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist) Ajareeglid 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. 5 sekundi reegel.Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem
Teine moodus, madal põrgatus, võetakse kasutusele kui kaitsemängija on vahetus läheduses või kui põrgataja läheneb kaitsjale. Põrgataja liikumiskiirus oleneb sellest, millise nurga all pall põrkesse lüüakse, palli põrke kõrgusest ja põrkesagedusest. Mida teravama nurga all pall põrkesse lükatakse, seda kaugemale ta mängijast põrkub ja seda kiiremini tuleb liikuda, et pallile järgi jõuda. III. Pealevisked Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas ka kõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma : - ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine".
· Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte vöi mõlemasse kätte. Jooks · Tugijala fikseerimine · Pööre Kaitsetegevus · Kaitseasend · Vertikaalsuse printsiip määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked · Lähivise 2 punkti vise · Kaugvise 3 punkti vise Isiklikud vead · Kehakontakt · Blokeering · Otsatormamine · Kinnihoidmine · Tõukamine · Ebaõige kate · Ebasportlik viga · Tehnilised vead Karistused · Vabavisked (1 3) · Mängust eemaldamine · Mängusaalist eemaldamine
valdusse, pall on muutunud "surnud" palliks või kui pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest). Pealevise või vabavise on siis, kui palli käes (kätes) hoidev mängija viskab selle läbi õhu vastasvõistkonna korvi suunas. Hüpitamine on palli ühe või kahe käe puudutusega vastaste korvile suunamine. Palli pealtpanemine on palli ülalt vastaste korvi surumine ühe või kahe käega. Nii hüpitamine kui palli pealtpanemine on pealevisked. Pealevise algab siis, kui mängija kohtuniku arvates on alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastaste korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks või kui pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest (kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule. Pealeviskel olevat mängijat võib vastane viske takistamiseks käest (kätest) kinni hoida. Ka sel juhul tõlgendab kohtunik seda mängijat pealeviskel olevaks,
omad võlud olevat ka Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting, tuntud vana kooli mees. Eestis seda tipptaset hetkel veel ei näe, aga vähehaaval kombitakse maad, kuidas tulevikus Euroopa meistrivõistlustel kaasa lüüa. Tõsi, sarnaselt muu maailmaga kogenumad tipptegijad ja veteranid randa ei kipu, see on ikkagi rohkem noorte ja harrastajate pärusmaa. Näiteks 21aastane Serviti ja Eesti koondise väravavaht Denis Lõokene on veel piisavalt noor, et kargab ka rannamängul väravasse. "Kui pealevisked välja jätta, siis sarnasusi päris käsipalliga peaaegu polegi. Aga väravas seismine mulle meeldib, sest rannas sõltub puurivahist veel rohkem kui saalis. Vastutust ja pinget on rohkem. See on mõnus," räägib Lõokene. On välja nuputatud erinevaid vigureid, et mäng ikka ägedam, põnevam, lõbusam ja ootamatum oleks. Üheks neist on "jooksud", mis asendavad penaltiseeriat. Üks "jooks" näeb
mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on võimalik väsimuse teket edasi lükata, seda võimaldavad mitmesugused spordijoogid. Nii ei teki suusatamise lõpukilomeetritel suurt väsimust, korvpallis tabavad pealevisked ka lõpuminutitel ning tenniselöögid on täpsed ka mängu otsustavatel hetkedel. Aktiivne lihastöö kutsub esile soojaproduktsiooni suurenemise organismis, ülekuumenemise vältimiseks intensiivistub vedeliku äraandmine organismist (higistamine, kopsude kaudu jm) Tugev kehaline koormus kaasneb tugeva higieritusega, intensiivsel lihastööl võib organism kaotada kuni kaks liitrit vedelikku tunnis
vaagnakaitse, nende õlakaitsmed on kergemad, kindad väiksemad ja kepid on mõõtmetelt ja kujult meeste omadest erinevad. Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada. Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed. Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis oli 8 naiskonda jagatud kahte alagruppi. Kummaski alagrupis oli neli naiskonda, kes mängisid omavahel läbi, kokku mängiti 12 mängu. Eelringist liikusid kõik kaheksa naiskonda edasi play-off-ringi. Kummagi grupi kaks esimest pääsesid medalimängudele, alagruppide 3. ja 4. naiskond mängisid nn klassifikatsiooniringides kohtadele 5. kuni 8.
annaabi.ee 
