lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Mängija võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis kui isiklik viga tehti korvile viskamise (pealeviske) takistamisel 5 Mänguolukorrad Korvpallimängus võivad väljakult mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud
1 viskab ja söödab 2-le, viimane söödab korvi alla spurtivale 1-le ja 1 viskab. Harjutus 60. Joonis65. Mängijad on kahes kolonnis 1 söödab palli vastu lauda, mängija 3 püüab kõrgelt hüppelt ja söödab palli märgu ande peale 5-le.1 takistab 3-l palli söötu 5-le. Harjutus 61. Joonis66. 2,3,4, asuvad väljaspool kolme sekundi ala. 1 viskab kolme punkti joone tagant, kui tabab saab katset korrata, pealeviske ebaõnnestumisel alustavad 2,3,4, lauavõitlust, kes palli saab õiguse viskele. Harjutus 62. Joonis67. Söödetakse vastaskolonni ja kohti vahetatakse diagonaalselt. Harjutus 63. Joonis68. Söödetakse diagonaalselt kohti vahetatakse kõrval asuva kolonniga. Harjutus 64. Joonis69. Üks üks olukord. Harjutus 65. Joonis70. 1 söödab vastu korvi tagalauda, püüab ja söödab 2-le, mängija 1 ja 3 ristuvad, palli saab 3, kes põrgatab paar korda ja söödab 1-le
vastaste korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks või kui pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest (kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule. Pealeviskel olevat mängijat võib vastane viske takistamiseks käest (kätest) kinni hoida. Ka sel juhul tõlgendab kohtunik seda mängijat pealeviskel olevaks, vaatamata sellele, et pall ei lahkunud mängija käest (kätest). Ei ole mingit seost pealeviske ja mängija poolt reeglipäraselt tehtud sammude vahel. Pidev liikumine pealeviskeks algab hetkel, kui pall on mängija käes (kätes) ja viskele liikumine, harilikult ülespoole, on alanud, võib koosneda mängija käe (käte) ja/või keha liikumisest katseks sooritada pealevise ning lõpeb siis, kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust. Korvi loetakse, kui "elus" pall langeb korvirõngasse ülalt, jääb võrku pidama või läbib selle
Kui suur on tõenäosus, et tabatakse aknaruutu? 3. Klassi 25 õpilase hulgast tuleb kooli õpilasesindusse valida kaks liiget. Mitu erinevat võimalust on? 4. Mitu erinevat kolmekohalist erinevatest numbritest koosnevat arvu saab moodustada numbritest 1, 2, 3, 4, 5, 6? 5. Korvpallur on viimase hooaja ametlikes mängudes sooritanud kokku 2400 lähipositsiooni pealeviset, neist tabanud aga 1000. Kui suur on tõenäosus, et täna toimuvas mängus see korvpallur tabab oma viienda pealeviske? 6. Kaardipakis on 52 kaarti. Sealt võetakse kolm kaarti. Mitu erinevat kaardikombinatsiooni võib saada? 7. Kui korvis on 5 valget ja 6 musta ühesuurust kuulikest ning korvist võetakse 2 kuuli, kui suur on siis tõenäosus, et saadakse kaks valget kuuli? 8. Kui täringuviskamisel on üheksal korral järjest saadud 6 silma, kui suur on siis tõenäosus, et kümnendal korral saadakse ka 6 silma? 9. Mul on taskus 5-, 10-, 20-, 50- ja 100-eurosed rahatähed (igaüht täpselt üks). Kui
1 viskab ja söödab 2-le, viimane söödab korvi alla spurtivale 1-le ja 1 viskab. Harjutus 60. Joonis65. Mängijad on kahes kolonnis 1 söödab palli vastu lauda, mängija 3 püüab kõrgelt hüppelt ja söödab palli märgu ande peale 5-le.1 takistab 3-l palli söötu 5-le. Harjutus 61. Joonis66. 2,3,4, asuvad väljaspool kolme sekundi ala. 1 viskab kolme punkti joone tagant, kui tabab saab katset korrata, pealeviske ebaõnnestumisel alustavad 2,3,4, lauavõitlust, kes palli saab õiguse viskele. Harjutus 62. Joonis67. Söödetakse vastaskolonni ja kohti vahetatakse diagonaalselt. Harjutus 63. Joonis68. Söödetakse diagonaalselt kohti vahetatakse kõrval asuva kolonniga. Harjutus 64. Joonis69. Üks üks olukord. Harjutus 65. Joonis70. 1 söödab vastu korvi tagalauda, püüab ja söödab 2-le, mängija 1 ja 3 ristuvad, palli saab 3, kes põrgatab paar korda ja söödab 1-le
Iga mängija võib teha 5 viga. Pärast seda peab mängija mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti pealeviske takistamisel. Vead määrab väljakukohtunik vilega, mille järel teatatakse vea saanud mängija, mis reeglit rikuti ning kas järgneb vabaviskeid. 7 Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle eelise.See on kõige enam määratav viga korvpallis. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava
Viskele asuva võistkonna treener või kapten valib välja ning teatab peakohtunikule mängija, kes läheb karistusviset sooritama (ta ei tohi sellal olla karistuspingil). Mõlema võistkonna mängijad peavad viske ajal olema punase joone taga küljepoordi ääres. Väravavaht peab jääma oma alasse senikauaks, kuni viskaja on keskväljakul litrit puudutanud. Kohe, kui vise on toimunud, loetakse karistus lõppenuks, ning kui mängija sooritab ka teise pealeviske, siis värav ei loe. Kui karistusviskel tehakse värav, toimub lahtivise väljaku keskpunktist. Vastasel juhul pannakse litter mängu selles tsoonis, kus karistusvise sooritati. Mängijale, kes võtab rüseluse käigus kinda käest, määratakse 10-minutiline karistus. Rüseluse alustaja eemaldatakse mängust. Mängija, kes lööb vastu või üritab poksida, eemaldatakse jäält kaheks minutiks. Kui kaklus toimub jääl oleva ja väljaku kõrval oleva mängija vahel, loetakse
annaabi.ee 
