palli, hoides seda käes või põrgatades, või kui "elus" pall on tema valduses. Võistkonna palli valdamine kestab, kui selle võistkonna mängija valdab "elus" palli või kuni palli söödetakse võistkonnakaaslaste vahel. Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui vastane saab palli oma valdusse, pall on muutunud "surnud" palliks või kui pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest). Pealevise või vabavise on siis, kui palli käes (kätes) hoidev mängija viskab selle läbi õhu vastasvõistkonna korvi suunas. Hüpitamine on palli ühe või kahe käe puudutusega vastaste korvile suunamine. Palli pealtpanemine on palli ülalt vastaste korvi surumine ühe või kahe käega. Nii hüpitamine kui palli pealtpanemine on pealevisked. Pealevise algab siis, kui mängija kohtuniku arvates on alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli
poolele · palli kandmine - õhku viskamine ja püüdmine -3 sek. korvi alune ala, kus ründava meeskonna mängija ei tohi olla kauem, kui 3 sek -5 sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul. -8 sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone vastase poolele. -24 sekundi reegel: alates sellest hetkest, kui võistkond on saanud palli, tuleb pealevise sooritada 24 sekundi jooksul. Kui peale-vise on sooritatud vahetult enne 24-sekundilise perioodi täitumist ja pall on sireeni kõlades õhus, siis korvi tabamise puhul korv loeb. Kui pall läheb mööda, kuid puudutab korvirõngast, siis jääb pall n-ö ellu ja mäng jätkub. 24 sekundi signaal ei peata mängu, selle peatab oma vilega kohtunik.
käib). Sellelt alalt lahkudes peavad mängijal olema mõlemad jalad kolmesekundialast väljaspool. Viie sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul. Kaheksa sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone vastase poolele. Kahekümne nelja sekundi reegel: alates sellest hetkest, kui võistkond on saanud palli, tuleb pealevise sooritada 24 sekundi jooksul. Kui peale-vise on sooritatud vahetult enne 24- sekundilise perioodi täitumist ja pall on sireeni kõlades õhus, siis korvi tabamise puhul korv loeb. Kui pall läheb mööda, kuid puudutab korvirõngast, siis jääb pall n-ö ellu ja mäng jätkub. 24 sekundi signaal ei peata mängu, selle peatab oma vilega kohtunik. Vead Mängu ajal toimunud määruste rikkumisi nimetatakse vigadeks. Eristatakse isiklikku viga,
Katte-tegijad 3 ja 4 järgivad katte-panemise juhendit! Söötja 2 ajastab söödu õigele hetkele ja vajadusel parandab paari põrgatusega söödunurka. Harjutus 91. Joonis101. Ründaja proovib põrgatada läbi kaitse. Harjutus 92. Joonis102. 1 põrgatab sik-sak liikumisega , kaitse liigub ründajaga kaasa. Harjutus 93. Joonis103. Ründajad seisavad paigal ja söödavad omavahel. Peale 4 söötu tehakse pealevise. Võitlus palli pärast. Ründab see kes palli saab. Harjutus 94. Joonis104. Ülesanne liikuda koos ründajaga, hoida õiget kaugust avanejast. Harjutus 95. Joonis105. mängija alustab otsajoonelt sik-sak liikumisega. Sooritus aeglane. Kiirust tõstetakse koos taseme tõusmisega. keskjoonelt spurt selg ees otsajooneni. Harjutus 96. Joonis106. Pidev liikumine 2x1 olukorras ja tagasi 3x2 olukorras. Harjutus 97. Joonis107.
füüsiline ja psüühiline seisund kombineerituna tehnilise vilumusega (võistlus)ülesande täitmise edukuse maksi- meerimiseks. Tehnilise vilumuse all mõeldakse sportlase regulaarset võimet valida ja õigeaegselt sooritada spordiala tervik- liigutusi resultatiivsete tagajärgedega ning võimalikult väikese energiakuluga. Selleks on vaja tehnilisi oskusi, teiste sõnadega võimet sooritada spordiala üksikliigutusi ehk tehnikaid. Tehnikaid kombineerides tekibki tervik- liikumine (nt pealevise = palli püüdmine + üleshüpe + vise). Tehniline liigutusvilumus on õpitav ja arendatav ning ilma rakenduseta kustuv nähtus. Psüühiline valmisolek sõltub muu hulgas kesknärvisüsteemi funktsionaalsest seisundist, sotsiaalsest küpsusest ja omandatud tarkustest, nagu näiteks teadmised taktikast, vastastest, õpitud käitumistest. Füüsiline valmisolek eeldab omakorda kõikide organsüsteemide piisavat funktsionaalset suutlikkust ja omavahelist koordineeritud talitlust.
Katte-tegijad 3 ja 4 järgivad katte-panemise juhendit! Söötja 2 ajastab söödu õigele hetkele ja vajadusel parandab paari põrgatusega söödunurka. Harjutus 91. Joonis101. Ründaja proovib põrgatada läbi kaitse. Harjutus 92. Joonis102. 1 põrgatab sik-sak liikumisega , kaitse liigub ründajaga kaasa. Harjutus 93. Joonis103. Ründajad seisavad paigal ja söödavad omavahel. Peale 4 söötu tehakse pealevise. Võitlus palli pärast. Ründab see kes palli saab. Harjutus 94. Joonis104. Ülesanne liikuda koos ründajaga, hoida õiget kaugust avanejast. Harjutus 95. Joonis105. mängija alustab otsajoonelt sik-sak liikumisega. Sooritus aeglane. Kiirust tõstetakse koos taseme tõusmisega. keskjoonelt spurt selg ees otsajooneni. Harjutus 96. Joonis106. Pidev liikumine 2x1 olukorras ja tagasi 3x2 olukorras. Harjutus 97. Joonis107.
annaabi.ee 
