Talvesõja alal oli Soome kõige külmem talv ajaloos. Osava kottitõmbamisega hävitasid soomlased venelaste kolonne kergesti. Venelastel oli vähe teid kus liikuda, soomlased suutsid nad peatada ja ümber piirata. Soome vastupanu hämmastab maailma ja Venemaa tegevus mõistetakse hukka. Vabatahtlikud läksid Soomele appi, punane rist saatis raha. Saadetakse veel 27 jalaväediviisi, 20 suurtükirügementi, 500 lennukit ja uus komadör Marssal Semjon TimoSenko Soomet alistama. Lõputute pealetungidega ei saavutanud Nõukogude Liit midagi vaid kaotas suurel hulgal mehi. Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril. Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin
Alles kevadel 1919.a. hakkas Punaarmee juhtkond taipama et Eesti näol on tegemist tugevama vastasega kui arvati. Eesti armee mis sõja alguses oli olematu oli jaanuari alguseks suurenenud 13000 meheni ja kevadeks ca. 80000-ni, millele lisandus veel kaitseliit ca. 120000 meest. See oli Punasele Venemaale juba korralik vastane arvestades muidugi et relvade all oli meil 1/5 rahvast. Kevadel 1919 tõi Punaarmee Eesti vastu lisajõude sh. eliitüksusi ja alustas suurte pealetungidega(3) Lõunarindel. Ägedad lahingud Orava jaama juures ja Munamäe all panid pealetungijad seisma. Mais 1919 asusid Eesti väed ise pealetungile koos Vene valgearmeega ja kandsid sõjategevuse Eesti piiridest välja. Eesti poolele tulid üle ka Punase Eesti kütidiviisi osad. Pealetungi käigus hõivati Võru rindelt lähtudes Pihkva, Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja- Läti, millega lõigati Venemaast ära Lätis võitlevad punased ja Eesti ratsavägi jõudis hulljulge
kasv, deserteerimine rindelt(joosti minema?) 1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu 1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad 3.märts 1918. a Bresti separaatrahu, millega lõppes sõda Idarindel Sõja lõpp Läänerindel 1917. a astus sõta USA keskrrigid suurte pealetungidega edu ei saavutanud 1918.a toimus Saksamaal novembrirevulutsioon, millega kukutati võimult kei30ser ning kuulutati välja vabariik sõda lõppes 11. novembril 1918. Compiegne’i vaherahuga Sõja tagajärjed seninägematult suured tapatalgud, surnud ca 10 milj ja vigastada 20 milj majanduslikud kahjud, materiaalsed uue sõja alge: revanšši tahe, rahulepingute süsteem ei toiminud , vastuolud lahenduseta
ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. Suur osa Antarktise jäämägedest on lahti murdunud selfiliustike küljest. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda Huvitavat: Liustikud reageerivad küll liikumiskiiruse muutumise, sulamise või pealetungidega ka lühiajalistele temperatuurimuutustele. Kuid mida suurem liustik, seda vähem. Uurimised on näidanud, et liustike reaktsiooniajad lühiajalistele kliimakõikumistele on umbes sellised: *jääkatted (praegu Antarktises ja Gröönimaal) 10 000-100 000 aastat; *suured mäestikuliustikud 1000-10 000 aastat; *väikesed mäestikuliustikud 100- 1000 aastat. Paljud väikesed orgudes paiknenud liustikud (Andides, Alpides,
Võrtsjärve-äärne rindelõik: Esialgne ebaedu oli paljuski seletatav sellega, et puudus keskne juhtimisskeem. 2.diviid keskusega Viljandis. Etteotsa Puskar, kes teadis PA tegelikku olukorda. Eesmärgiks jõuda Viljandi külje alt Läti piirini. Tõi kaasa pöördelahingud lahingud Kärstna mõisa pärast. Algasid 3.01 RV võttis mõisa enda kätte, kuid mitte kauaks, sest samal ajal paisati Lõ-Eestisse läti punaste küttide salgad. PA läks pealetungidega edasi. 3.01 õhtul mõis PA kätte tagasi. 4.01 toimusid võitlused, 5.01 hingetõmbeks ja 45 abi saamiseks. 6.01 löödi lõpuks vastane Kärstna mõisast välja. Valga-Viljandi vahelt PA enam edasi ei saanud. Puskar oli pealetungile saatnud ka skautväeosa. Eesmärgiks jõuda välja samuti Läti territooriumile Ruhja. Sakudid hõivasid 5.01 Karksi-Nuia aleviku. Mõisaküla-Pärnu vah rindelõik. 6
Aga selleks ajaks oli siinsetesse sõjasündmustesse III sõjajõud - Antandi riikide sõjaline missioon Balti riikidesse. Lääneriikide pealinnades puudus ühtne poliitika Venemaa osas. Seda sõjakamalt tegutsesid lääne kolonelid, kes olid saadetud tegutsema Baltimaadesse. See nn Baltimaade missioon koosnes aktiivsematest noorematest meestest, kes oli veendunud, et küsimusi saabki lahendada sõjaliste pealetungidega. Eesmärgiks suurpealetung Petrogradile, milles nägid tegutsemas nii soomlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. 16.10.12 Eesti valitsuse ette kerkis küsimus, kas Antandi suurrünnakuga ühineda. Selle vastu kõnelesid meeleolud rahvaväes, samas osalemise poolt kõneles tõsiasi, et Antandi riikidega sooviti ka hiljem häid suhteid hoida. Sellises olukorras kippus kaalukeeleks
annaabi.ee 
