töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu". TEATRI MEESKOND · Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen · Koosseisulise lavastajana töötavad hetkel Linnateatris Jaanus Rohumaa (alates 1992) ning Eva Klemets ja Mart Koldits (alates 2004) · Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 25 näitlejat, 3 lavastajat ning peakunstnik, kuid Linnateater on end avanud külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.
aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning
ENDLA TEATRI NÄITUS ,,SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA" Arvustus Pärnu 2011 Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber
1.1. Töötaja asub tööle 02. mai 2006. a. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. 1.2.Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane kuupäev on 02.09.2006a. 1.3. Pidevat tööstaazhi Tööandja juures arvutatakse alates 02. mai 2006. a. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle kunstniku ametikohale. 2.2. Töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis, mis töölepingu lisa nr. 1. 2.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult peakunstnik. 2.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega Töötaja tõendab, et ta on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on Tööandja poolt nõutavad Lepingu punktis 2.1 nimetatud ametikohal töötamiseks. 3. Tööaeg 3.1. Töötaja asub tööle osalise tööajaga. 3.2. Tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks peakunstniku poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik.
väga mis andis Arrakule tõuke kunsti õppima minna. Armastan ka ise väga joonistada ja seetõttu tahtsin teada ka tema vaatepilti kunstile. Jüri Arraku kunstnikuks saamise juures oli olulisel kohal tema poolvend, kes talenti märkas ja suunas. Ka aastaid hiljem on Jüri Arrak intervjuudes rääkinud oma vennast suure aupaklikuse ja tunnustusega. Jüri Arraku elus on erilisel kohal aasta 1980, kui Eesti Telefilmis valmis animafilm ,,Suur Tõll", mille peakunstnik ta oli. Filmis kasutusel olnud tegelane ,,maev" jääb aastakümneteks oluliseks figuuriks kogu Arraku maalikunstis ja on oma selgete tunnusjoonte tõttu äravahetamiseni äratuntav ja teada küllap kõigile. Referaadis uurin põgusalt Jüri Arraku kunstnikuks kujunemist ja loomingut. 3 1. Jüri Arrak kunstnikuks kujunemine 1. 1 Õppimine Jüri Arrak (snd 24. oktoober 1936, Tallinn) alustas oma haridusteed 8-aastaselt Tallinna XXI
Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina. Aastatel 1032-35 oli ta Kujutava Kunsti Sihtkapitali esindaja, juhatuse liige ja abiesimees. 1935.-1940. aastal oli ta Rakenduskunstiühingu liige. Adamson-Ericu kunstinäitusi toimus Eestis, Soomes, Pariisis, Stockholmis ja ka Moskvas. Ta maalid olid hils-impressionistlikus stiilis. Järgnes nõukogude okupatsioon, kus ta oli ENSV Kustnike Liidu organiseerimiskomitee sekretär ning hiljem esimees, Eesti Riiklike Kunstiansamblite peakunstnik, ENSV Kunstnike Liidu juhatuse esimees, Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor, 1947. aastal oli ta Nõukogude Eesti preemia laureaat. Aga peale 1949. aastal toimunud kunstnike nõupidamisel pidas Adamson-Eric enesekriitilise ning oma loomingulist tegevus analüüsiva ettekande, misjärel tema tegevus mõisteti hukka ning teda süüdistati formalismis. 1950. aastal eemaldati ta ENSV Kunstnike Liidu nimestikust. 1951
Euroopas; Coco Chanel disainis mitmele tema trupi balletietendusele kostüümid 11 Lausanne linn Sveitsis; paikneb Genfi järve ääres 12 Christian Dior (1905-1957) Itaalia päritoluga Prantsuse moelooja; Coco Chaneli kõrval XX saj suurimaid moereformaatoreid 13 tviid jäme villane või poolvillane riie 14 Karl Lagerfeld (s. 1933) Saksa päritoluga Prantsuse moedisainer; juhib Chaneli moemaja ning on ka firma Fendi peakunstnik 15 Ça sent bon, Chanel! Chanel lõhnab hästi! MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kas Coco Chanel on pärisnimi või kunstnikunimi? 2. Milles seisnes Coco Chaneli suur moerevolutsioon? 3. Mis oli Coco Chaneli ametialase karjääri suurimaks trumbiks? 4. Kas Eestis töötav disainer saaks teha Coco Chaneliga sarnase karjääri? Põhjenda. 5. Kui vana oli Coco Chanel, kui disainis oma kuulsa tviidist kostüümi? 6. Milliseid Chaneli firma parfüüme oskad nimetada? 7
annaabi.ee 
