hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 -
Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on
Merkuuri iseärasused Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedaminikraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Mariner 10 tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Mariner 10 mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri
kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks peakraatrile veel vähemalt 8 väiksemat kraatrit, mida kutsutakse kuivjärvedeks. Kaali kraatrid võeti kaitse alla juba 1938. Aastal. Salaveres asub kaitse all olev Salavere karstiala. Lisaks võib ära märkida, et vallas on kaitse all kolm musta toonekure elupaika ja kolm merikotka elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit. Nimekiri veel mitmetest selles vallas leiduvatest kaitsealustest liikidest: vööt-põõsalind,
vagude poolt tükeldatud. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedamini kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20-50 km läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Nii paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Ainuomased jooned Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni 3 kilomeetri kõrgused ja pea 200 kilomeetri pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Kraatreid
(1) 1.3 Ainuomased jooned. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka erinevusi: isegi kõige tihedamani kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisele moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi
vagude poolt tükeldatud. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedamini kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20-50 km läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Nii paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Kasutatud kirjandus · ,,Universum" Rein Veskimäe, Tallinn 1997 · ,,Horisont" juuni 4/97 · ,,Illustreeritud Lasteentsüklopeedia" Dorling Kindersley, 1997 · www.miksike.ee · www.teleskoop.com
9http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.10 Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel