Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. 1996. a. novembris otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda, kuna seal läbiviidav poliitika ei võimaldanud küllaldaselt ellu viia Reformierakonna taotlusi ega järgida tema valijate huvisid. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus "Ühinenud opositsioon". 10. mail 1997 aastal toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. 1998-1999 5. detsembril 1998 aastal kiideti Reformierakonna üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm ja kinnitati erakonna kandidaatide nimekiri 1999. aasta Riigikogu valimiseks. 11. detsembril 1998 Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks. 31
Elleri õpilased Tallinna ja Tartu kõrgemates muusikakoolides, näiteks Eduard Tubin, Villem Kapp, Leo Normet, Ester Mägi. [1] 6. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. a alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9. mail 1919 ning kinnitati haridusministri poolt 10. septembril. Kuna Estonia Seltsil puudus põhikirjas punkt, mis lubaks tal asutada konservatooriumi, sai õppeasutus ministri soovitusel nimeks Tallinna Kõrgem Muusikakool. Avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Alustati 32 õppejõuga, kelle hulgas oli mitu silmapaistvat muusikut. Neile lisandusid 1920
siseminiseteeriumi loas oli sellealane tegevus antud Punasele Ristile, siis juba veebruaris 1939 telliti uus osavusmäntu alfa aparaat hinnaga 650 krooni ja neli aparaati Pariisist negoce automatique-lt5 5 AKADEEMIA 2005 NR 2 LK 305-324 9 5. EESTI PUNASE RISTI LÕPP 23.mai 1940 toimus Eesti Punase Risti viimane korraline peakoosolek kell 19 Niguliste 12-4, millest võttis osa 34 Eesti Punase Risti seltsi liiget. Kuulati ära 1939.aasta tegevusaruanne ja arvete seis 31.detsembriga 1940. Tulud ja kulud olid tasakaalus 693 240,82 krooniga. Ülejääki oli 249,59 krooni. Varade seis 31.detsembriga 1939 oli 1 663 662,50 krooni. Samal päeval valiti tagasi EPRi peavalitsuse liikmed: presidendiks jäi dr.H. Leesment, esimesed abipresidendid ins. O. Amberg ja dr. B. Voogas, sekretär-juriskonsult E.Madissoo, laekur dr
summadest 200 000 marka. Skulptor Amandus Adamson Kreutzwaldi monumendi ehitustdel Vrus 1926 6 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE 31. juulil 1923 oli saadetud Võru Eesti Käsitööliste Abistamise Seltsile palve teatada, kas ja missugustel tingimustel ollakse valmis Kreutzwaldi maja müüma. Alles 7. novembril 1924 saadeti vastus. Vastuseks oli, et asja peab arutama peakoosolek. Esimeseks tegevuseks oli alkoholi müügi keelu jõustamine Lauluisa majas. Kreutzwald ,,Viina katku" autorina ise ju joomise vastu võitles. Linnavalitsuse vastas, et keelata ei saa, kuna maja on käsitööliste seltsi eraomandus, kus omanik võib talitada oma äranägemist pidi. Alkoholi müüki Lauluisa majas ei suudetudki lõpetada, kuigi see teema oli väga populaarne erinevates ajakirjandusharudes. Eriti jõuliselt esineti nende nõudmistega eesti
· Eesti Laskurliidu loomine ja laskesport sojaeelsel ajal kuni 1940. aastani; · laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 19451990; · laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast. 1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu. Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930
ajakirjanikkude instituudi või ülikooli juure vastava õppetooli asutamisest. Seda tuleks enne siiski põhjalikult kaaluda. /---/ Juba puhtmajanduslikust seisukohast eriline instituut või õppetool paistab olevat ebaratsionaalne. Näib, et odavam on välismaiste õppestipendiumide andmine." Vaba Maa kahtles 1930, kas üldse saab ajakirjanikuks õppida. Päevalehe peatoimetaja H. Rebane olevat käinud Saksamaal ajakirjanduse koolis, kuid ise sellest kasu ei tundnud. 1936 otsustas EAL peakoosolek asutada edasiõppimise ja enesetäiendamise fondi, kuid see osutus rahaliselt liiga väikseks. 1938 oli fondil summasid 4100 krooni, selle jagamiseks tuli 17 sooviavaldust ja otsuseid ei suudetud langetada. Päevaleht asutas oma toimetuse liikmete jaoks 1935 iga-aastase õppestipendiumi. Ajakirjanik ei tohi oma tõekspidamisi müüa. Eetikakonfliktide lahendamiseks jõuti alles 1930. aastaks aukohtu statuudi kinnitamiseni ning valiti 10 aukohtu liiget, kes valiti igal aastal ümber
annaabi.ee 
