Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne. Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimu harimisele, jääma kõrgemasse seisusesse jõudes ikka eestlaseks ja rajama endale vähemalt 1 parema kooli. Aleksandri kooli peakommitee ja abikommiteed- peakomitee loodi 1870, eesotsas Hurt. Koos abikomiteedega muutus see rahvusliku liikumise tähtsaimaks organisatsiooniks peakomiteese kuulusid jannsen, jakobson, kreutzwald ja köler. Abikomiteed olid liikumise kohalikeks keskusteks. Korraldasid annetuste kogumiseks üritusi. Teatrietendused, kontsertid jne. Suur lõhe- tekkis 2 leeri. Algselt hurt ja jakobson jannseniga ajalehe pärast tülis. Rüütelkonnad ähvardasid jannsenit postimehes avaldatud artiklite pärast
*Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") *1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) *1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president *1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) * valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus:
Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") 1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) 1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus:
1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid · Folkloori kogumine 1888. a. postimehe kampaania ~ 1400 kirjasaatjaid · Haridus Aleksandrikooli peakommitee president ~ koguti 10000 rubla. Andis eestlastele esimese tõese ajalookäsitluse · Usk 1872. a läks kirikuõpetajaks Otepääle ~ ärkamisaja keskus III Carl Robert Jakobson (1841-1882) · Haridus Tegutses eraõpetajana 1867 andis välja koolilugemise raamatu · Põllumajandus Asutas Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsid · Ajakirjandus 1878. ,,Sakala" loomine · Kõnekunst 1868. pidas 3 isamaa kõnet Eesti 20
Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
*Ajastu suurluuletaja. *Isamaalüürika *Tema luuletused viisistatud *Eesti esimene naisajakirjanik *Osales Eesti I üldlaulupeo korraldamises I Periood 1857 - "Kalevipoja" ilmumine 1857 J.V Jannseni alustas "Perno Postimehe" väljaandmist 1864 J.V Jannsen kolis Tartusse ning alustas seal "Eesti postimehe" väljaandmisega 1865 Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine 1869 18.-20. juuni I eestlaste üldlaulupidu II Periood 1870 Aleksandikooli Peakommitee asutamine 1872 Eesti Kirjameeste Selts (EKS). EKS'I soovitusel võeti vastu uus kirjakeel. 1878 Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. III Periood 1880 J.Hurt siirdus Jaani koguduse piiskopiks 1880 J.V.Jannsen muutub teovõimetuks insuldi tagajärjel. 1881 Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab Aleksander III 1882 C.R.Jakobson sureb Saksameelne suund ärkamisajas *Suuna liider J.V. Jannsen
annaabi.ee 
