Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria,
Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl. Teos sai tähtsaks ka bassipartii ehk katkematu teos. Muusika pidi olema tundeküllane ja pingeline, seda annabki edasi meloodia. 3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi
Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega
Värvilisest klaasist akendesse sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne. Täiuslikkuse saavutas gootika Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides Pariisi, Reimsi, Chartres'i ja Amiens'i peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks inglise ehitistel puudub prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. ( http://paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arhitektuur.htm) 12 KASUTATUD ALLIKAD Viirand, Tiiu. 1982. Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst Kangilaski, Ott ja Jaak. 1967. Kunsti kukeaabits
Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Tähtvõlvid Oleviste Cambridge'i Kings Roueni katedraali kirikus Tallinnas College'i kabeli fassaad
Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega
Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Erinevused rajooniti. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused
keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja- Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega
annaabi.ee 
