Kõige suurema erinevuse võibki leida kahe linnriigi vahel just selles, et Sparta oli aristrokraatlik riik, kuid Ateenas toimis demokraatia. Suurimaks sarnasuseks Ateena ja Sparta vahel võib lugeda religiooni, mis oli üldiselt kogu Kreekas enam- vähem ühtlane. Kreekas olid tähtsaimateks Jumalateks Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes ja Aphrodite need olid Kreeka kultuuris peajumalateks. Peale nende austati veel neid Jumalaid, kes olid otseselt seotud saagirohkuse või viljakusega, näiteks suure au sees oli veel Demeter, kes oli musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Nii Spartas kui Ateenas korraldati Jumalate auks suuri pidustusi ning festivale, mis lõppesid tavaliselt vereohvriga. Kõige tuntuimad sellistest pidustustest on Olümpiamängud, mis olid spordimängud peajumala Zeusi auks.
mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil
Igal linnriigil oli oma panteon. Linnriigi domineerides teiste üle sai selle linnriigi jumal peajumalaks. Riikidevahelist võitlust nähti jumalate võitlusena. XXIV sajandist on pärit vanim jumalate nimekiri, kus on nimetatud mitusada jumalat. Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri peajumalateks: An (taevas) ja õhujumal Enlil (tuule isand), kellest said teiste jumalate eestseisjad. Jumalad valitsesid erinevaid loodusobjekte, tagades maailmakorra: Nanna kuud, Utu päikest. Oli ka naisjumalaid: merejumalanna Nanse (mere ja kalade emand). Jumalate austamine oli vajalik, et maailm ei langeks tagasi maailma tekkimise eelse seisundiga, mida kehastas ürgookean, mida ümbritses pimedus. Jumalad mõjutasid ka üksiku inimese saatust. Neid tuli austada, et tagada nende heatahtlikkust
Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid. Sõjad inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad. Panteon kõik jumalad, keda religioonis austatakse. Umbes 200 jumalat ning see kasvas isegi 1000ni. Nippur(linnriik) keskus. Nippuri peajumalad: · Taevajumal An (-taevas) · Enlil (tuulejumal) Said ühtse riigi ajal kogu maa peajumalateks. Jumalad tagavad valitseva korra, et maailm ei langeks tagasi. Neist sõltus riigi ja üksikisiku käekäik.Jumalad valmistasid ühel hetkel inimesed. Maailm loodi ürgainest (oli suur veekogu ehk ürgvesi, millest kerkis välja maapind). Taevas ja maa olid olemas, aga Enlil lükkas taeva maast kõrgemale ja valmistas teised jumalad. Inimesed tekkisid: 1)maapinnast 2)jumalus valmistas savist. Inimesed said jumalaid mõjutada ja seeläbi ka oma saatust.Kohustus jumalaid teenida
Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on jumalate kolmik: Jupiter, Mars ja Quirinius. Jupiter oli algselt taeva ja valguse valitseja, tema pühad päevad olid täiskuupäevad iidid, Jupiter saatis vihma ja müristamist, aga oli ka võidutooja, kes kandis tiitlit Victor, Jupiter oli latiini hõimu kaitsja, teda samastati Zeusiga ning tema tunnusteks olid kotkas, välgunool ja valitsuskepp. Mars oli algselt viljakuse jumal ning vilja kaitsja. Quirinius oli seotud Kvirini külaga ning selle kogukonna kaitsja
Tavaliselt kujutati kunstis valitsejaid, ülistati peamiselt tema jõudu, saavutusi, võite, võitlusstseene; valitseja nägu oli loomulik, juuksed ja habe stiliseeritud. Mesopotaamia riigi lõpetas pärslaste kallaletung. Tähtsamaid jumalaid Mesopotaamias Mesopotaamia panteon on väga segane, sest selles on läbi põimunud palju erinevaid kultuure ja ajastuid, isegi naaberlinnad polnud taevaste asjade suhtes ühel meelel. Sumerid ülistasid umbes tuhandet jumalat, viitkümmet neist peeti peajumalateks ning eriti tähtsad olid seitse suurt jumalat. Linnriigiti olid jumalate funktsioonid tihti erinevad, kuid taevajumal An, õhu- ja maajumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki olid kolmekesi teistest tähtsamad. Suurde seitsmikusse kuulusid alguses veel päikesejumal Utu, kuujumal Nanna, armastusjumalanna Inanna ja jumalate ema Ninhursaga Ainuüksi peajumala otsimine võimaldaks kirjutada terve raamatu. Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk.
annaabi.ee 
