Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist. NSDAP-Natsionalistliku Saksa Töölispartei. GESTAPO-riiklik salapolitsei. Isikud: A. Hitler:NSDAP partei täielik peajuht, Saksamaa diktaator ja kantsler ning riigipea. Hea kõneleja, kes suutis oma tõelisi eesmärke varjata. B.Mussolini:Oli Itaalia peaminister ja diktaator. H.Hoover:Ameerika rikkamaiks meheks tõusnud president. F.D. Roosevelt:demokraat, USA president, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. J.M. Keynes:Inglise majandusteadlane. Tema teooria järgi võis tasakaalust välja lasta riigieelarve. James S. Braddock:raskekaalupoksija
Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja kommunistliku partei. Teiste tehaste ülevõtmine Milanos, Torinos 1920. Üldstreigi kavandamine 1922. Poliitilised: riigipea kuningas Vittorio Emanuelle III polnud valitsemisest huvitatud. Koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid; peaminister oli peamine poliitiline figuur. Fasistlik partei: asutati 1921 Milanos. Peajuht Benito Mussolini (ajakirjanik), liikmed- keskklass, I ms veteranid, mustsärklaste relvastatud salgad. Ideed: demokraatia on oma aja ära elanud, tugev rahvas, tugev juht, distsipliin, ühtsus, juhile allumine. Itaalia Rooma-aegse suuruse taastamine, eluruum Vahemere piirkonnas. Võimule tulek- marss Milanost Rooma, u 20 tuh meest, kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kuna kartis kodusõda. 4
veendu musel hakkas kujune ma ristiusk. Se e usk levis kiiresti juuda provintsist v älja ja sellele aitasid kaasa eriti apostlid, eriti aktiivsed kuulutajad ehk misjon ärid (Peetrus ja Paulus). Paulus rändas väike aasias ja kreekas ning rajas palju kogudusi ehk kirikuid. Nii levis ristiusk paarikümne aasta jooksul üle roo ma i mpeeriumi , kujunes välja koguduste võrgustik ja hierarhia (a m eti astmestik) . Preester/pastor on ühe kiriku või koguduse peajuht. Mõned linnad ja piirkonnad o mandasid erilise tähtsuse. (Jeruusale m, Aleksandria, Roo ma) Esi mese sajandi lõpuks kujunes välja UT( uus testament), mis koos vana testamendiga koos m o odustab Piibli. UT koosneb paljudest sanridest 1) 4 evange eliu mit(need on raamatud, mis räägivad jeesuse elust, tegevusest ja õpetusest. Autorid: Matteus, Markus, Luukas Johannes). 2)Apostlite kirjad(kirjad erinevatele kogudustele) 3) Johannese il mutus (johannesele antud
2) Tunnustus töös 3) Huvipakkuv töö 4) Vastutus töös 5) Eneseteostus töös 6) Areng ja koolitused töös * Parim viis kedagi motiveerida on talle anda osalus firmas. * Planeerimine: -) Strateegia mis on koguaeg püsiv nt. ründav või kaitsev või vahepealne. -) Taktika kes ja kus seekord on (konkreetsem strateegia planeerimine). -) Plaan kui on mingi olukord, siis kes mida täpselt teeb. * Ettevõtluse/Kapitalismi püramiid: -) 1 CEO - peajuht -) Tippjuht (natuke rohkem) juhib keskastet teeb strateegia (palju analüüsi ja nägemus). -) Keskastme juht juhib madalatastet teeb taktika (lähtub konkreetsest situatsioonist). -) Madaltaseme juht/vahetuse vanem juhib töötajaid teeb just tänase plaani. -) Töötajad/spetsialistid see kes töö ja täidab plaani. *) Bürokraatia kui ettevõttes on väga palju erinevaid astmeid ja sa pead ronima mööda
-3 1 2 0 4 3 2 1 1. Crameri valemid ehk lineaarse võrrandisüsteemi lahendamine determinantide abil. Dk Xk = , k = 1,2 ....n, DA kus DA on süsteemi maatriksi determinant ja Dk on determinant, milles süsteemi determinandis k- veerg on asendatud vabaliikmete veeruga. Crameri peajuht 1) vorrandisusteemi tundmatute arv m ja vorrandite arv n on vordsed, st nm ; 2) tundmatute kordajatest moodustatud determinant on nullist erinev. Carmeni peajuhul on vorrandisusteemil uksainus lahend ja tundmatud avalduvad determinantide jagatisena: Näide: Crameri valemite abil lahendada võrrandisüsteem: 2 x1 - 4 x 2 + 3 x3 = 1 x1 + 3 x 2 + 2 x3 = 4 . 3x - 5x + 4 x = 1 1 2 3 2 - 4 3 1 3 2 3 -5 4
. . + tn-scn-s,1, x2 = t1c12 + t2c22 + . . . + tn-scn-s,2, .................................... xi = t1c1i + t2c2i + . . . + tn-scn-s,i , .................................... iga t1, t2, . . . , tn-s R. xn = t1c1n + t2c2n + . . . + tn-scn-s,n, nimetatakse vastavalt homogeense lineaarvõrrandisüsteemi üldlahendiks fundamentaalsüsteemi kaudu vektorkujul ja homogeense lineaarvõrrandisüsteemi üldlahendiks fundamentaalsüsteemi kaudu komponentkujul. CRAMERI PEAJUHT: Crameri peajuht Öeldakse, et on tegemist Crameri peajuhuga, kui LVS-is on tundmatuid ja võrrandeid sama palju ning süsteemi maatriks on regulaarne. Crameri peajuhuga on seega tegemist, kui lineaarvõrrandisüsteem on kujul a11x1 + a12x2 + . . . + a1nxn = a1, a21x1 + a22x2 + . . . + a2nxn = a2, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (1) ai1x1 + ai2x2 + . . . + ainxn = ai , ....................
. . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.2 Maatriksvõrrandite lahendamisest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 2.3 Pöördmaatriksi leidmine valemi abil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 2.4 Maatriksi astak . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 2.5 Lineaarvõrrandisüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 2.6 Cramer'i peajuht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 2.7 Gauss'i elimineerimise meetod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2.8 Süsteemi üldlahend ja erilahend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 2.9 Homogeenne lineaarvõrrandisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22
3.5 Kui tundamatute arv = vo ~rrandite arv (n = k) Kui n = k ja det A = 0, siis homogeensel LVS-il leidub vaid tri- viaalne lahend. Kui n = k, siis mittetriviaalse lahendi olemasoluks peab det A = 0. T~oestus. T~oepoolest, kui n = k, siis regulaarse A korral on v~ orran- di Ax = 0 parajasti u¨ks lahend, selleks on x = A-1 0 = 0. 4 Crameri peajuht ja valemid 4.1 Crameri peajuht ¨ Oeldakse, et LVS-i korral on tegemist Crameri 1 peajuhuga, kui 1) tundmatute arv v~ordub v~ orrandite arvuga, 2) s¨ usteemi maatriksi determinant erineb nullist. 4.2 T¨ ahistusi Crameri peajuhul on LVS j¨ argmise kujuga: a11 x1 + a12 x2 + · · · + a1n xn = y1 a x + a x + · · · + a x = y 21 1 22 2 2n n 2 ............................
11. Lineaarv~orrandis¨ usteemi m~oiste. Lineaarv~orrandis¨ usteemi lahendami- ne Gaussi ehk tundmatute elimineerimise meetodiga . . . . . . . . . . . . . . 69 12. Lineaarv~orrandis¨ usteemi u ¨ldlahend erilahendi ja fundamentaals¨ ustee- mi kaudu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 13. Crameri peajuht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 IV. Vektoralgebra 14. Suunatud l~oikude vektorruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 15. Projektsioonivektor ja projektsioon. Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 16. Baas, reeper. Punkti koordinaadid, nende teisenemise valemid u ¨lemi-
11. Lineaarv˜orrandis¨ usteemi m˜oiste. Lineaarv˜orrandis¨ usteemi lahendami- ne Gaussi ehk tundmatute elimineerimise meetodiga . . . . . . . . . . . . . . 69 12. Lineaarv˜orrandis¨ usteemi u ¨ldlahend erilahendi ja fundamentaals¨ ustee- mi kaudu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 13. Crameri peajuht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 IV. Vektoralgebra 14. Suunatud l˜oikude vektorruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 15. Projektsioonivektor ja projektsioon. Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 16. Baas, reeper. Punkti koordinaadid, nende teisenemise valemid u ¨lemi-
annaabi.ee 
