Menetlus juriidilise isiku õiguserikkumise asjas (1) Käesoleva seaduse paragrahvis 17 nimetatud õiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus tarbijakaitse järelevalvepädevusega asutuse ametiisikul vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 11 2. lõikes sätestatule. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) (1.1) Käesoleva seaduse paragrahv 17 1. ja 2. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asjades on õiguserikkumise asja arutamise õigus: 1) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema poolt volitatud tarbijakaitseametnikul; 2) kõrgemal politseiametnikul; 3) tarbijakaitse järelevalvepädevusega muu valitsusasutuse juhil ja tema poolt volitatud sama ametkonna ametiisikul. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) (2) Käesoleva seaduse paragrahv 17 3. ja 4. lõikes ning paragrahvis 17.1 nimetatud õiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) (3) Käesoleva seaduse paragrahvis 17
ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta. 10.4. Ettekirjutused, sunniraha ja rahatrahv Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik: 1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata; 2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist; 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata; 4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27
Ametite tunnused: Täidesaatva riigivõimu asutus, § 38 Valitsusasutus, § 39 lg 3 Teostab täidesaatvat riigivõimu § 39 lg 1 Luuakse jms seaduse alusel, § 40 lg 1 Aruandekohuslane ministri ees, § 41 lg 1 Põhimäärus, eelarve, pitsat, sümboolika, § 41 lg 2 Ainujuhtimine – peadirektor § 41 lg 4, allub ministrile § 73 Pädevus seaduses või põhimääruses, § 42 Peadirektoril õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, § 74 Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse? Uus tegevusvaldkond Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada Järelevalve funktsiooni täitmiseks Tegevusvaldkond ja ülesanded kattuvad Koostöö korraldamise asemel on lihtsam ühte liita Pole (enam) iseseisvat tegevusvaldkonda Liiga väikesed – mõttetud juhtimiskulud
1) eelnevalt on vastu võetud teade samas kohas samal ajal teise koosoleku pidamise kohta või kui on ülekaalukas avalik huvi korraldada samas kohas samal ajal teine avalik kogunemine ning mitut avalikku kogunemist samal ajal selles kohas pidada ei ole võimalik; 2) see on vältimatu, et hoida ära kõrgendatud vahetu oht või seda tõrjuda. (2) Kui koosolekut on kavas pidada mitme prefektuuri tööpiirkonnas, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril. (3) Käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud koosoleku korraldaja esitab muudetud aja või kohaga koosoleku kohta uue koosolekuteate §-le 68 kohaselt. § 70. Turvalisuse tagamine koosolekul (1) Politsei võib kohustada koosoleku korraldajat: 1) suurendama korrapidajate arvu koosolekul, kui on alust arvata, et määratud korrapidaja ei suuda koosoleku korraldajat piisavalt abistada käesoleva seaduse § 64 lõike 3 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kohustuste täitmisel, või
pääste». · (2) Paragrahvis 193: · 1) pealkirjas asendatakse sõna «Tuletõrjeametnikud» sõnadega «Tuletõrje- ja päästeametnikud»; · 2) 1. lõikes asendatakse sõna «Tuletõrjejärelevalve» sõnadega «Tuletõrje- ja päästeasutuse» ning täiendatakse lõiget pärast arvu «156» arvuga «178N»; · 3) 2. lõige sõnastatakse järgmiselt: · «(2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Päästeameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal, peaspetsialistil ja spetsialistil; 2) Päästeameti peadirektori poolt selleks volitatud maavalitsuse struktuuriüksuse juhil ja peaspetsialistil.» EV Tuletõrje alusdokumentide väljatöötamisel Pärnus osalesid SM ohvitserid Vaino Pedosk, Mati Raidma, Aleksandr Gerassimov,Villem Pukk, Tõnu Lääts ja paljud teised tolleaegsed kolleegid.
teostaval ametiisikul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õigused ka hoonete energiamärgiste väljastamisel ja energiaauditite tegemisel esinenud rikkumiste korral. (4) Tehnilise Järelevalve Amet edastab ehitisregistrile andmed ehitusprojektile mittevastava ehitamise või nõuetele mittevastava ehitustoote kasutamise korral tehtud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. (5) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ja tema volitatud Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikul on õigus ettevõtja ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles täitmata jätmine fikseeritakse ning mis on ettevõtja registrist kustutamise aluseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht: 2) otsuse sisu; 3) otsuse alus; 4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
Otsuse tegemisel tuleb hinnata lapse abivajaduse… [lause lõpetamata]. (3) Sotsiaalkindlustusamet ei saa keelduda abistamast kohalikku omavalitsust, kui tegemist on lapse eraldamisega perekonnast või valdkondadeülese keeruka olukorraga ning kohaliku omavalitsuse kompetents ja ressurss ei ole piisavad lapse ja pere toetamiseks. (4) Lõikes 1 punktides 9 kuni 11 loetletud ülesannete täitmiseks on Sotsiaalkindlustusameti peadirektoril õigus halduslepingu sõlmimiseks. § 14. Maavanema ülesanded Maavanema ülesanded laste heaolu tagamisel ja laste õiguste kaitsel maakonnas on: 1) laste heaolu ja õiguste kaitseks riiklike strateegiate, lastekaitse meetmete ja abinõude elluviimise koordineerimine; 2) lapsendamise korraldamine ning vastava registri pidamine. § 15. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs
annaabi.ee 
