kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata,
nõude rahuldamist. Samas on võimalik, et hüpoteegi müügist ei piisa tekkinud nõude rahuldamiseks. Sellisel juhul vormistab pank üldjuhul üles jäänud võlgnevuse osas uue laenulepingu. 46. Milline info märgitakse kinnistusraamatusse hüpoteegi kohta? Kinnistusraamatu kandes märgitakse ära hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus ehk hüpoteegisumma. 47. Hüpoteegi ulatus? Hüpoteek ei ulatu mitte ainult kinnisasjale kui peaasjale, vaid ka selle osadele, viljadele ja nendele päraldistele, mis kuuluvad omanikule. Hüpoteek ei ulatu neile päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Kuna päraldis ei lakka ajutisel lahutamisel peaasjast olemas päraldis, ulatub hüpoteek ka kinnisasjalt ajutiselt eemaldatud päraldistele. Hüpoteeks ei ulatu nendele päraldisteks ja osadeks olnud asjadele, samuti loodusviljadele, mis on kinnisasjast
seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1) Kui nõuet ei täideta, võib selle koormatud kinnisasjast sundtäitmise teel sisse nõuda eelisjärjekorras Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik hüpoteek (hüpoteek on mitteaktsessoorne ei eelda tagatava nõude olemasolu, NB! va kohtulik hüpoteek). HÜPOTEEGI ULATUS Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata,
Selle liigid: · tavaline ja kohtulik · võõrhüpoteek ja omanikuhüpoteek · tavaline ja ühishüpoteek (koormatud kinnistute arvu alusel) Hüpoteegi sisu Isik, kelle kasuks kinnispant on seatud, võib oma rahalise nõude, mida võlgnik ei täida, koormatud kinnisasjast sundtäitmise teel sisse nõuda. Hüpoteek ei pea olema tingimata seatud just võlgniku kinnisasjale. Hüpoteegi ulatus Hüpoteek ulatub mitte ainult kinnisasjale kui peaasjale, vaid ka selle osadele, päraldistele ja viljadele. Ka ulatub see rendi- ja üürinõudele, mis on tekkinud pärast arestimist ja enne müümist (või aasta jooksul enne müümist, kui need on sisse nõudmata). Küll aga ei ulatu hüpoteek · päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis · neile päraldistele, osadele ja viljadele, mis on kinnisasjast enne selle arestimist korrapärase majandamise tulemusena võõrandatud või alatiseks eemaldatud
kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata,
Seadusjärgne hüpoteek Eesti õigus tunneb tavalise (tehingulise) hüpoteegi kõrval ka seadusjärgset hüpoteeki. Kui hüpoteegipidaja on kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks teinud vajalikke tegusid, on tal õigus nõuda omanikult tehtud kulutuste hüvitamist. Nende kulutuste hüvitamise tagamiseks kuulub talle kinnistusraamatusse kandmata hüpoteek, mis asub tema hüpoteegiga samal järjekohal (AÕS § 334 lg 3). Ulatus hüpoteek ei ulatu mitte ainult kinnisasjale kui peaasjale, vaid ka selle osadele, viljadele ja nendele päraldistele, mis kuuluvad omanikule. Hüpoteek ei ulatu neile päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Kuna päraldis ei lakka ajutisel lahutamisel peaasjast olemas päraldis, ulatub hüpoteek ka kinnisasjalt ajutiselt eemaldatud päraldistele. Hüpoteeks ei ulatu nendele päraldisteks ja osadeks olnud asjadele, samuti loodusviljadele, mis on kinnisasjast enne selle arestimist korrapärase
annaabi.ee 
