müügiautomaadid, kust saab osta kõiki asju ja sealt saab ka laenata jalgpalle. 20 aasta pärast on ka kogu kooli süsteem muutunud: õpitakse palju vähem koolis ja antakse selle asemel rohkem kodutööd. Klassis pole vihikuid ega raamatuid, kõik materjalid on arvutis, mis asub kirjutuslaua sees, ja on kaetud puutetundliku ekraaniga, kus saab vaadata õpikuid ja kirjutada tekste. Õpetajal on klassi peaarvuti, kust ta tunni alguses saadab tunniks vajalikud leheküljed ja failid õpilaste arvutitesse. Kõik kontrolltööd lähevad automaatselt õpetaja arvutisse. Koolis tuleb käia vaid 3 päeva nädalas, vabadeks päevadeks antakse kaasa koduülesandeid USB pulga peal. Iga kool on kohustatud andma igale õpilasele oma USB pulga, millega saab arvutifaile transportida. Kui õpilastel on halvad hinded, siis peavad nad vabadel päevadel kooli
televisioon, pliidid, pesumasinad ja teised majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased arvavad, et tulevikus võivad robotid asendada lihttöölisi, näiteks 2004. aasta märulifilmis ,,Mina, Robot" on inimestele igapäevatöödes abiks robotid, ning nad tegelevad töödega nagu koristamine, assisteerimine, müümine ja halvatud isikutele abistamine. Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma intellekt ja iseloom. Esimesed sammud, asendamaks inimesed masinatega, on juba tehtud. Hiina nutitelefonifirma Changying Precision Technology Company asendas 90% oma töötajatest masinatega, mille tagajärel defektide arv vähenes 80%, aga üle 500 inimese jäi töötuks. Ühe firma jaoks on masinatöö odavam kui inimtöö, aga ühe inimese jaoks võib olla töökoha kaotus laastav. Samuti toob arenev masinatööstus maailmas ka teisi muutusi, nimelt rahvaarvu kasvamist
UNIX Enamik Interneti serverid kasutab opsüsteemi UNIX. Seepärast peab võrgus toimuva arusaamiseks seda veidi tundma.Erinevalt personaalarvutis töötavatest opsüsteemidest, nagu DOS ja Windows98, on UNIX mitmekasutaja opsüsteem, st sellega varustatud arvutis saab töötada mitu kasutajat kor- raga. Kui personaalarvutitel töötab igaüks tavaliselt otse oma arvuti taga, siis UNIX-põhiste ser- verite korral pole see tavaliselt nii. Seal on peaarvuti taha ühendatud tavaliselt terve hulk töökohti - terminale - mis sisaldavad klaviatuuri ja kuvari, kuid pole iseseivad arvutid, vaid on ühendatud peaarvuti taha. Kui UNIXi arvuti on lisaks veel Internetis, siis saab sellel töötada ka üle võrgu. UNIXis on igal kasutajal on oma kasutajanimi ning parool, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda sisse pääseb. Kasutajanimesid kutsutakse account'ideks ning nende jagamisega, samuti ka
inimesi. Inimkontaktiväheneminetagajärgedeks stress, depressioon. Mõju füüsilisele terviseleseljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes.Puudega inimeste kaasamine kõnetuvastus, kodus töötamine. Elukvaliteedi kasvväheneb kellast-kellani töökohtade arv, võimalus valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? - 1950ndatel üks peaarvuti, töötajad ei suhelnud otse peaarvutiga, peaarvuti asus terviklikult IT osakonna kontrolli all -> lihtne hallata. Tänapäev arvutid läbi terve organisatsiooni ja ei asu terviklikult IT osakonna kontrolli all -> keeruline hallata, IT osakonna funktsioon on eeskätt töötajate konsulteerimine, IT osakond üldjuhul ei ole teabe omaja. 11. Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? - Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks. Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest:
modemiteni. Suuremad kiirused nõudsid uusi käske, mis viis 1990ndatel käsukomplektide levikuni. Asjad muutusid üha standardsemaks 1990ndate teisel poolel, kus suurem osa modemeid ehitati väga väiksest arvust kiibistikust. Me kutsume seda siiani Hayes käsukomplektiks, kuigi praegu on sellel kolm või neli korda rohkem käske kui omas esialgne Hayes käsukomplekt. Softmodem Winmodem või softmodem on siis minimaalse võimekusega riistvara, mis disainiti, et kasutada peaarvuti ressursse. Põhiliselt siis protsessori ja püsimälu kasutamine, mida täitis riistvara traditsioonilises modemis. Softmodemit viidatakse ka kui Winmodemit, kuna esimesed müügil olevad modemid töötasid põhiliselt Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemil. Siiski on nende kasutus laialt levinud ka paljudel teistel operatsioonisüsteemidel ja masinatel nagu näiteks Linux. Neid on keeruline kasutada teistel operatsioonisüsteemidel, mis pole Windows, kuna on puudulik tootjate poolne
valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? Teabeallikad hõlmavad riistvara, tarkvara, andmeid ja võrguühendusi. Rakendused on saavutanud organisatsioonides kriitilise tähtsuse (rakenduse mittefunktsioneerimine võib tähendada organisatsiooni töö seiskumist). Teabehallikate haldus muutub ajas üha keerulisemaks. - 1950ndatel üks peaarvuti, töötajad ei suhelnud otse peaarvutiga, peaarvuti asus terviklikult IT osakonna kontrolli all -> lihtne hallata - Tänapäev arvutid läbi terve organisatsiooni ja ei asu terviklikult IT osakonna kontrolli all -> keeruline hallata, IT osakonna funktsioon on eeskätt töötajate konsulteerimine, IT osakond üldjuhul ei ole teabe omaja. 11. Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks
juhtarvutitega. · VAN mugavusvõrgustiku kaudu on BSI plokk ühendatud näidikuteplokiga (0004) ja pardakompuutriga (7215). · Auto kere VAN võrgustiku kaudu on BSI plokk ühendatud kütuselisandi juhtarvutiga (1282). 7800 6 Ühendusskeemil näidatud seadmete spetsifikatsioon V1300 Mootori diagnostika signaaltuli BSI Peaarvuti 0004 Näidikute plokk 1115 Nukkvõlli asendi andur 1150 Hõõgküünalde juhtplokk 1160 Hõõgküünlad 1203 Inertslüliti 1210 Etteandepump paagis 1220 Jahutusvedeliku temperatuuri andur 1221 Kütuse temperatuuri andur 1233 Turbolaaduri hõrendusklapi elektromagnetiline juhtklapp õhurõhu juhtimiseks 1253 Heitgaasi tagastuse (EGR) elektromagnetiline juhtklapp 1261 Gaasipedaali asendi andur
Sellele vastukaaluks moodustas USA valitsus tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Reseach Project Agency), mille eesmärk oli kindlustada USA liidripositsioon tehnika ja teaduse valdkonnas maailmas. ARPA töötas intensiivselt arvutivõrkude loomise kallal ning 1969.a. lõpuks ühendati 4 USA erinevates osades paiknevat superarvutit tolle aja mõistes kiirete sidekanalite kaudu. Seda arvutite ühendust hakati kutsuma ARPANET - iks. Iseärasuseks oli veel see, et selles ARPANET -is puudus peaarvuti. 1971.a. oli ARPANET -is 15 ja 1972.a. juba 32 arvutit. 1977.a. hakati protokolli TCP/IP abil ühendama ka teisi arvutivõrke. 1983.a. eraldus võrgust militaarne osa ning moodustati omaette juhitav MILNET. 1986.a. loodi USA-s NSF-i (National Science Foundation) algatusel NSFNET, mis esialgselt ühendas viit superarvutite keskust. See oli Interneti tähtsaima magistraalvõrgu algus. Esialgne kiirus oli 56 Kbit/s, mida tõsteti korduvalt ning 1992.a. oli see juba 44,736 Mbit/s.
annaabi.ee 
