aastal Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari). Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud. Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942). Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus. Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600
keda võistlejad esindasid. See boikott põhjustas omakorda järgmise boikoti, mille eesotsas oli NSVL. 1.4. Avatseremoonia Avapidustuste uudsusena tervitasid olümplasi avakosmosest Saljut-6 pardalt juba kolm ja pool kuud maailmaruumi avaruses viibinud kosmonaudid Leonid Popov ja Valeri Rjumin, kelle suured kujutised ilmusid staadioni hiigeltabloole ja nende tervitus tõlgiti kõvahäälselt pealtvaatajaile. Peaareen oli Lenini nimeline, 103 000 pealtvaatajakohaga. Staadion valmis aasta enne 1957. aasta Moskva rahvusvahelise noorsoofestivali üritusi. Kompleksi kuulsid veel Luzniki Spordipalee, Druzba spordihall, Väike areen ja ujumisstaadion. Võistluse avas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Breznev. 1.5. Majutus Olümpiaküla (peaarhitekt Jevgeni Stamo) Mitsurini prospektil (107 ha), kokku 18 kuueteistkümne korruselist hoonet (12 000 voodikohta). Avamispäev 27. 06. 1980,
Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel. Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit. Tribüünidele mahtus kuni 40 000 pealtvaatajat. 3 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka kolm sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid kolmeks kuuks püha vaherahu, et kõik saaksid takistamatult
Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid. Erastvere järve ääres asus vanasti kaks mõnusat supluskohta. Mõlemas kohas olid sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud
Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist. Purjeregatti maskotiks oli hülgepoeg Vigri. Olüpiaregati tarvis ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskuse juurde, olümpiaküla ehitati laevakujuline. Veel ehitati 314 meetri kõrgune teletorn, Tallinna peapostkontor, Tallinna lennujaam, Hotell Olümpia, Tallinna Linnahall. Vanalinnas renoveeriti mitmed elamukvartalid. Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks. Eesti NSV ajal säilis usuline vabadus, kuid igapäevaelus tehti ukslikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi
peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom. Erand: maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile anti ka pronksmedal Esimeseks olümpiavõitjaks tuli USA kolmikhüppaja James Brendan Connolly (6.04.1896).
Lähtudes teljestikust (joonis 4) kirjeldavad põhjust 5. ja 11.maja (ülemine rida). 5 maja on lapsed, loomingulisus, armukesed, puhkus ja 11.maja on sõbrad, grupid, emotsioonitu osalemine. Pannes selle kokku tuleb meil jada algus: Hakkab arenema stressirohke olukord, mis puudutab sõpra või inimrühma, kes on mingil moel seotud sinu armukese, laste või loomingulisusega. See toob kaasa väga emotsionaalsed ja muutvad sündmused, mis sunnivad sind uude tegevusse. Tegevuse peaareen on 7.maja (keskmine rida). 7.maja on pühendunud suhete nagu abielu, ärisuhted, kohtuasjad, vihavaenlased. Lisades selle ülaltoodud kirjeldusele hakkab jada joonistuma. Need sündmused toimuvad inimese abielus - ametlikus või muus - või ärisuhetes. Nende sündmuste tagajärgi kirjeldab alumine rida (8.maja ja IC). 8.maja on muutused, transformatsioon, algused ja lõpud ning nii edasi. IC on kodu, pere, ema. Seega on sündmuse tagajärjed.
annaabi.ee 
