NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju
Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju · Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused Piklikaju · Ühendab peaaaju seljaajuga · Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust · Juhib piklikaju hingamist ja südametegevust · Selle vigastamisel inimene sureb Seljaaju · ... on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik · Selle keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, mille ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat · ..
saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine. Traumatoloogid on kindlaks teinud, et mingi kindla ajuosa vigastamine toob endaga kaasa häired psüühilise tegevuse teatud liigis. Seda sama kinnitavad ka rohked loomkatsed. Järeldus sellest saab olla ainult üks inimese vaimne tegevus, tema psüühika sõltub närvisüsteemist, eelkõige peaaaju talitlusest. See tänapäeval selge aabitsatõde on pikaajalise arengu tulemus, on muutunud ja arenenud koos teaduse arenguga, on väljakasvanud iidsetest naiivteaduslikest seisukohtadest. (J. Sõerd 1992: 96). 1.1 Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon Ehk RHK 10, on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Haigused ja seisundid on jaotatud 21 peatükiks, igal
Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. E. Peaaaju närvid (12 paari) ja nende f-oonid. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: a
- 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas.
Imetajate skeleti luud on raskemad kui lindudel, kuid nendevahelised ühendused on liikuvamad. Peaaegu kõikidel imetajatel on 7 kaelalüli. Neil on suur kolju ning selle küljes hambad. Rinnakorv ja roided kaitsevad siseelundeid. Imetajate jäsemed on suunatud alla, mis võimaldab neil kiiremini liikuda. Imetajate varbad on varustatud küüniste, küünte, sõrgade või kapjadega. Imetajate närvisüsteem on üks arenenumaid loomariigis. Peaaaju on hästi arenenud ning õppimisvõimeline. Nende juhtivateks meelteks on haistmine, kuulmine ja nägemine. Imetajad on kõige õppimisvõimelisemad selgroogsete hulgas. Hambad on neil eristunud lõike-, silma ja purihammasteks, millel on erinevad ülesanded. Imetajate sooltoru pikkus sõltub toidu koostisest, taimetoidulistel on see kõige pikem, aga kiskjatel on kõige lühem sooltoru. Suuneelsöögitorumagusooltorupärak Imetajad on püsisoojased
Nad ei pidanud olema nii pikad kui inimahvidel, aga võisid saada veel osavamaks. Üks oluline tegevus: emad said vabanenud kätega lapsi kaasas tassida. Püstasendis suheldes polnud vastamisi mitte ainult näod, vaid ka kõhud. Kujunes frontaalne suguühe, erinevalt enamikust teistest imetajatest, ja naise suguava nihkus ettepoole. 135. Inimese eriti suur peaaju: milleks hea ja milleks paha? Saaks areneda ( õppida ). Muutuda inteligentsemaks. Looduslik valik soosis, suuremat ja nutikamat peaaaju. Peaaju on kulukas elund, ta kasvab ja areneb kiiremini kui muud elundid. 136. Tööriistad: eelkohastumisi loomadel, ja tõestatud valmistamine meie esivanemail. Esimesi teadaolevaid kivist tööriistu: tahutud pihukirveid. Esimesed inimesed olid üsna väikest kasvu – tööriistad andsid neile võimu juurde. Pihukirveid võidi kasutada lihunikutööks, sealhulgas toruluude lõhkumiseks. Arvatakse, et esimesed inimeste liigid
annaabi.ee 
