näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid - molekulid nagu süsinik monooksiid Primaarset ja sekundaarset süsinikuaatomit omavate eetrite C-H sidemed reageerivad aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4
Happederivaatide süntees Karboksüülhappe derivaate saab sünteesida nukleofiilse liitumise-elimineerimise reaktsioonidega üksteisest. Vähem reaktsioonivõimelisi atsüülühendeid saab sünteesida suurema reaktsioonivõimega ühenditest, vastupidine on sageli raskendatud ja vajab eritingimusi. Atsüülkloriidid Atsüülkloriidide süntees Kuna atsüülkloriidid on kõige reaktsioonivõimelisemad derivaadid, kasutatakse nende valmistamiseks spetsiaalseid reagente: PCl5, PCl3, SOCl2. O O RCOH + SOCl2 R C Cl + SO2 + HCl tionüül- kloriid O O 3 RCOH + PCl3 3 RCCl + H3 PO3 fosfor- trikloriid Need reaktsioonid sisaldavad nukleofiilset liitumist-elimineerimist reaktsioonivõimelisel vaheühendil. Vaheühendites on parem lahkuv rühm kui atsüülkloriidides. .
MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5 neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim.
Laserprinterid trükikvaliteedi poolest parimad. Kui soovite kasutada suurt hulka erinevaid trükikirju ja printida pilte, tuleks arvestada, et printeril oleks vähemalt 1.5 MB töömälu, kui kasutate trükitihedust 300 punkti tollile. Täisgraafiline prindilehekülg võtab umbes 1.4 MB. Viimase aja standardiks on kujunenud laserprinter, mille eraldusvõime on 600x600 dpi (ingl.k. dots per inch, punkti tolli kohta). Laserprinterite juhtimiskeelena on levinud Hewlett Packardi HP PCL5, nüüd ka PCL6. Standardiks on saanud PostScript-keel. PostScript on Adobe'i firma loodud dokumentide küljenduskeel. PostSript-fail (PS-fail) on puhas tekstifail, mis sisaldab lisaks teie poolt kirjutatud tekstile ka kujunduskäske. Erinevalt teistest printimiseks kasutatavatest failitüüpidest on PS-fail printerist sõltumatu. PS-faili on võimalik ühtmoodi välja printida iga printeriga. Lihtsam on muidugi neil,
Alkoholid reageerivad leelismetallidega, magneesiumi, kaltsiumi, strontsiumi, baariumi ja alumiiniumiga, moodustades metallalkoksiide ehk alkoholaate. Alkoholaadid on tahked ained, mis lagunevad kergesti vee toimel. Alkoholid reageerivad vesinikhalogeniidega, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Kõige raskemini moodustuvad kloorderivaadid, kõige kergemini aga joodderivaadid. Alkoholid reageerivad hapetega, moodustades estreid. Reageerivad fosforhalogeniididega PCl5, PBr3, PBr5, PI3, PI5, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Temperatuuril 300 ... 400 kraadi eraldub alkoholidest katalüsaatorite (Al 2O3, kaoliini jt), manulusel vesi. Seejuures tekivad alkeenid. Sekundaarsed alkoholid dehüdratiseeruvad kergemini kui primaarsed, veel kergemini dehüdratiseeruvad tertsiaarsed alkoholid. Alkoholid oksüdeeruvad CrO3, KMnO4 jne toimel. Alkoholid dehüdrogeniseeruvad temperatuuridel 300 ... 400 kraadi katalüsaatorite (peenestatud Cu, Ag) manulusel.
halogeenide aatomiraadius kasvab, elektronegat. väheneb ning oksüdeerivad omadused nõrgenevad. Reageerivad kõikide metallidega oksüdeerides neid tavaliselt kõrgemate oks.astmeteni. 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 Vesinikuga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid. H2 + Cl2 = 2 HCl Teiste mittemetallidega: halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel. Kõik halogeenid reageerivad fosfori, väävli, süsinikuga. 2P + 3 Cl2 = 2 PCl3 ja P + 5 Cl2 = 2 PCl5 Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivate omaduste nõrgenemine rühmas ülevalt alla avaldub sellest, et iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Vähem aktiivseid halogeenseid on seega võimalik saada vastava halogeniidi reageerimisel aktiivsema halogeeniga. 2 NaBr + Cl2 -> 2Na Cl + Br2 Cl2 + 2 KI = I2 + 2 KCl Laboris saadakse konts. soolhappe reageerimisel MnO2 või KMnO4-ga MnO2+ 4HCl MnCl2 + Cl2 + 2H2O VIA rühm 7 Üldiseloomustus
vesiniksidemetele. Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate.Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. Lahustub vees piiramatult. Kloor- Värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega gaas, stabiilne ühend, gaasilises ja vedelas olekus on suhteliselt passiivne. H2+Cl22HCl. Kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega, kuid võimalik on ka rahulik põlemine. NaCl+H2SO4NaHSO4+HCl/ NaCl+NaSO4Na2SO4+HCl/ 4NaCl+2SO2+O2+2H2O2Na2SO4+4HCl. PCl5+4H2OH3PO4+5HCl. Broom- vesinikbromiid on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas. 2P+3Br2+6H2O2H3PO3+6HBr/ H2S+Br22HBr+S/ C10H8+Br2C10H7Br+HBr/ KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq). Jood- värvitu, terava lõhnaga, niiskes õhus ,,suitsev" gaas, lahustub vees ülihästi, sööbiv vedelik ja tugev hape, laguneb valguse ja õhu toimel ning on tugev redutseerija. PI3+3H2OH3PO3+3HI/ PI5+4H2OH3PO4+5HI 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende
5) P(II)-halogeniidid, näit. P2Cl4, P2I4 PHal3 – molekul trigonaalse püramiidi kujuline (aatom P püramiidi tipus) P - Hal sideme pikkus reas PF3 → PI3 suureneb molekulide polaarsus - “ - väheneb sulamistemp. - “ - kasvab PCl3 - õhus suitsev värvitu vedelik,mürgine hüdrolüüsub vees lahustub paljudes org. lahustites kasut. orgaanil. sünteesis PCl5 (fosforpentakloriid) – tahke, värvitu (roheka varjundiga) kristalne aine; molekulid – trigonaalsed kaksikpüramiidid (vedelas või gaasil. olekus) POCl3 (fosforoksütrikloriid) – värvitu vedelik ebakorrapärase tetraeedri kujul. molekul (P aatom tsentris) PCl5 ja POCl3 kasutatakse peam. org. sünteesis 3.15.6. Kasutamine (fosfor ja fosforiühendid) Lihtainena toodetakse (ilma Venemaata) ca 1 milj.t/a ≈ 90% → P4O10 sellest saadakse nn
aatom, mille jaoks okteti nõuet ei ole võimalik täita. Sellised molekulid on paramagnetilised. · Mittetäielikud oktetid. Kui aatomite elektronegatiivsuste erinevus on suur, mistõttu side läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata. · ,,Laiendatud" oktetid. Esinevad 3. ja järgnevate perioodide elementide juures, milles sideme moodustamises saavad osaleda ka kõrgema peakvantarvuga (täitmata) orbitaalid. Näiteks : PCl5, SF6 Molekulide kuju Aatomite paigutus Lewise struktuurivalemites ei kajasta aatomite tegelikku paiknemist kolmemõõtmelises ruumis. Molekulide sidemete pikkuste ning sidemetevaheliste nurkade abil. Kuigi elektronpilved võtavad enese alla palju rohkem ruumi, vaadeldakse molekulide kuju kirjeldamisel eelkõige tuumade asukohti (nendevahelisi kaugusi) ja nendevaheliste sidemete suundi. Sidemete pikkused on määratud peamiselt aatomitega, mille vahel side moodustub ja
annaabi.ee 
