Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
Abélard oli nüüd oma kuulsuse tipus. Aastal 1115 sai ta Notre- Dame'i kanoonikuks. Üks tema õpilastest oli tulevane paavst Coelestinus II. Abélard'i austati üle kogu maailma. Tema juurde tuli tuhandeid õpilasi. Oma teoses Historia Calamitatum räägib ta, kuidas õpilasi kogunes tema ümber parvedena. Ta pidas end ümberlükkamatuks filosoofiks ning seda ta tol ajal tegelikult oligi. Oma XIV kirjas kirjutas ta: "Ma ei taha olla filosoof, kui see viib mind lahtiütlemiseni Pühast Paulusest; ma ei taha olla Aristoteles, kui see võib mind Kristusest eemale viia." Héloïse Peagi hakkas Abélardi loengutel käima tüdruk nimega Héloïse (11011162). Ta oli ilus ja intelligentne ning rääkis tolle aja kohta palju keeli - kreeka, ladina ja heebrea keelt. Neiu elas koos oma onu Fulbertiga. Pierre Abélardil õnnestus saada tüdruku koduõpetajaks. Nad armusid. Kui Héloïse'i onu nende suhtest kuulis, keelas ta selle ära, kuid armunud jätkasid salaja kohtumisi
Apostel Pauluse elu ja tegevus Kõik inimesed on vähemalt midagi apostel Paulusest kuulnud. Kui just täpseid fakte ei teata, siis selge on, et varajases kristluses ta tähtis mees olevat olnud ning Uuest Testamendist saab tema kohta lugeda ka. Paulus on esimesel sajandil elanud Jeesuse järgiatest kõige tuntum just tänu Luuka kirjutatud ,,Apostlite tegudele" ja paljudele tema kirjadele Uuse Testamendis. Esimesi viiteid tema kohta leiabki Apostlite tegude raamatust, mis on jätk Luuka evangeeliumile ning kirja pandud umbes 1. sajandi lõpus
aastal valiti Roomas paavstiks Karol Wojtyla [1978-2005), kes võttis paavstin nimeks Johannes Paulus II. Teade selles tekitas vaimustust mitte ainult Poolast, vaid kogu Kesk- ja Ida Euroopas. Katolik kirik sai endale juhi, kes oli näinud ja kogenud mõlemat 20. sajandi verist diktatuuri natsismin ja komunismi. Karkovi piiskopina oli Karol Wojtyla nidanud end võimeka juhi juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud. Paulusest sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja, kes katoliku kiriku juhtimise kõrval kunagi neid ei unustanud. Erilist vastukaja Karoli paavstiks saamine muidugi tema kodumaal. Kommunistlikud võimuorganid aimasid tõsist ohtu., kuid kui paavast avaldas soovi 1979. aastal Poolast külastada, siis ei söendanus nad teda takistama.. Paavsti kogunes vastu võtma üle miljoni inimese ja visiidil oli Poolale tohutu mõju. Johannes Paulus II kuulutas, et
pinnalt maailmausundiks. Paulus juudi nimega Saulus sündis ja veetis lapsepõlve Tarsoses. Sealtkaudu kulges tähtis kaubatee Süüriast läände. Linnas elas nii kreeklasi kui ka idamaise päritoluga rahvast. Usuliselt kuulus Pauluse pere variseride hulka. Jumala seadus oli eriti tähtis. Veel kristlaseks saadeski oli Paulus üsna uhke oma päritolule. Damaskuse kogemus muutis Pauluse kogu ülejäänud elu. Avastus oli nii tähtis, et see tuli teha teatavaks kõigile inimestele. Paulusest sai algkristluse silmapaistvaim misjonär. Pöördumisele järgnenud aastatest on andmed kasinad. Esialgu asus ta kolm aastat idapool Jordanit ning külastas seejärel Jeruusalemma, kus ta kohtas Peetrust ja Jakoobust. Sealt suundus ta kolmeteistkümneks aastaks misjonitööle Süüriasse ja Kiliikiasse, oma kodupaiga lähedale. Kui Paulus külastas templit, tundsid mõned Väike-Aasiast päritolevad juudi palverändurid ta ära ning kavatsesid teda tappa
kristlased võivad sõdida. 5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik
jumalaaustamise asemel). Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. (Onasch, Schnieper 2003) Lääne teoloogid (hilisemas idakirikus, õigeusukirikus, peetakse siiani ikoone väga olulisteks) suhtusid ikooniaustamisse leigemalt kui impeeriumi idaosas elavad kristlased. Pildid võisid nende seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine, liigne austamine oli saatanast. (Onasch, Schnieper 2003) Fresko apostel Paulusest. Illustratsioon 6. Kasutatud on tüüpilisi ikoonipildi loomise võtteid. Märksõnu varakristliku kujutuslaadi kohta: Valguse ja varju kujutamine jäeti kõrvale. 9 Kujutatud isikute anatoomilisi detaile kujutati joone ja graafiliste märkide abil. Kehakuju anti edasi kaudselt, näiteks riiete voltide kaudu. Lihtsus valitses ka arhitektuuris – reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas näiteks
annaabi.ee 
