täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada. Laulud ja lood kirjutas üles vanem poeg. Räpina kandist pärit folkloristi Paulopriit Voolaisega koostöös sündis Peko. Rahvaluule koguja oli ka Paul Hagu.
Sommeri isikus) hoiakuid tema jaoks soodsas suunas. Tänulaulus-improvisatsioonis Emakeele Seltsile kirjeldab Anne näiteks pikalt neid kõrgendatud emotsioone, mis teda valdasid teel Värska postkontorisse ja tagasi oma esimese toetusraha kättesaamiseks: esimest korda elus saab ta oma laulude eest raha, palka! Oli ta ju varem küll laulnud paljudeski pulmades, kuid seal tasustati laulikut setu tava järgi ikka vaid natuuras, söögi-joogiga. [ERA II 145, 3/34 (1) 541 värssi]. Paulopriit Voolaine (1899 1985), Räpina kihelkonnast pärit Tartu Ülikooli filoloogia-üliõpilane oli 1921. a. oma õlgadele võtnud Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt kavandatud "Seto lugemiku" koostamise. Lugemiku I osa sisaldab rohkem küll eesti kirjanike ja poeetide loomingu tõlkeid setu keelde, kuid lugemiku II osas on originaalmaterjal juba ülekaalus. Teaberohked ja nauditavad on A. O. Väisänen käsitlused setu laulikutest (koos tekstinäidetega tutvustatakse ka A. Vabarnat) ja setu
Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? (Peko on Setode üldine aitaja, õnnetooja ning ta valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki
Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on Setode üldine aitaja, õnnetooja ning ta valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki.
kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepos „Peko“ loodi rahvalauliku Anne Vabarna „ette ütlemisel“ tema pojale Ivanile. Esimese osa ettütlust 1927. a, teine osa 1930. a, eeposel on umbes 8000 värssi. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal. Põhineb ühe seto aktivisti etteantud süžeel – ta oli riigipalgal ja tahtis midagi tagasi anda riigile. Pekokultus avastati 19. sajandi lõpul, esimesed ülestähendused 1880-1890.aastatel. Peko tegelaskuju loomisel lähtus Paulopriit Voolaine läänemeresoome jumaluse Peko kujutelmast, mida Setumaal veel paiguti tunti. Seejuures aga lülitas ta Peko kristlike kujutelmade süsteemi, kuhu see jumalus varem ei kuulunud. Sellega oli
rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Eepose "Peko(lane)" saamislugu · Rahvalaulik Anne Vabarna eepos (ca 8000 värssi), mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal · Eepos põhineb seto akavisa Paulopriit Voolaise ette antud süzeel · Eepose II osa "ütles ette" Anne Vabarna 1930. aastal (lisaks on Vabarna loonud muid pikki värsspoeeme) 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. 54. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tesubi ja Illujanka vastasseisust? Mis
Gilgamešoli pooljumal. „Mahabharata“ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm
annaabi.ee 
