Anna oli närviline nagu otsiks kedagi rahva seast. Gurov ütles et läheks äki kuhugile , Anna vaikis ja seejärel Gurov suudles teda ning ütles et ,,Lähme teie juurde.." .Sinna nad läksidki, tuba oli parfüümist umbne.Pool tundi oli vaikust Gurov mõtles kui kartev ja naiivne ja korralik Anna on . Anna aga ütles et mõtleb et Gurov arvab temast pahasti. Gurov hakkas kohe sellele vatsu ja rääkima vastupidist.Anna kurtis oma patusust et see ei meeldi talle ja ta mees võib olla väga hea inimene aga tema tahab elu maitsta. Gurov tüdines sellest halast mõtetes. Lohutas natukene ja tõstis Anna tuju ning nad lahkusid toast. Sõitsid Oreandasse.Seal nad rääkisid ja hiljem sõitsid tagasi linna.Nad kohtusid uuesti peaaegu igapäev, lõunatasid jalutasid Gurov suudles teda tihti ja see meeldis Annale kuna see oli väga teistmoodi samas painas teda et äki Gurov tõesti näeb teda kui labast naist ainult ei miskit muud
kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost. Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas. See oli täiesti traditsiooniline, kuigi kunstnikud paigutavad sageli Juuda meie poole lauda( nii tegi ka Leonardo da Vinci seinamaali visandeil), lahutades Juudase nõnda Kristusest ning meenutades tema lähedusega meile meie patusust. Läbi aegade on kriitikud püüdnud täpsustada, millist hetke on Leonardo da Vinci loost illustreerinud. Juba ainult Kristuse liigutused annavad aimu meile, et Leonardo da Vinci kirjeldab maalil rohkem kui ainult ühte ideed: Jeesuse käed on sirutatud leiva ja veini poole, mis on loos kaks erinevat momenti. Kaheteist apostli elav vaidlus esindab aga juba kolmandat hetke ja sellele järgnev hetk, et Kristuse teatele, et üks neist annab Jeesuse ära. Leonardo da Vinci
Pascal väitis, et saladuslikkus ja raskesti mõistetavus ongi religiooni tunnuslikud elemendid. Kui nii, siis kehtib ka surma kohal saladuse loor. ,,Religiooni vaenlased on alati teda süüdistanud pimeduses ja haaramatuses. See süüdistus muutub aga kõrgemaks kiituseks niipea kui võtta arvesse religiooni kõrgemat eesmärki edastada hämarat ja sünget lugu: patu ja pattulangemise lugu. Ta ilmutab tõsiasja, mis ei allu mingitele ratsionaalsele seletusele. Inimese patusust ei saa seletada ükski loomulik põhjus pole seda tekitanud ega tinginud. Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E. Cassirer ,,Uurimus inimesest") Kuid võib kergesti juhtuda, et muigame allegooriliste tähenduste üle, mis tänapäeva lugejaile
"Ja Jumal lõi inimese oma näo järele, Jumala näo järele lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!" 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. 1.Protoloogiline aspekt tunnistab inimese loomist 2. Aktsioloogiline aspekt tunnistab inimese kuulekuse vajadust Jumala antud seadustele. 3. Hamaritoloogiline aspekt tunnistab inimese ebatäiuslikust tema patusust jumala ees, tema soovimatust Jumala antud seadusi mitte täita. 4.Setorioogiline aspekt kõneleb inimese päästmisest Jumala armust Tema Poja Jeesuse Kristuse läbi 5. Eshatoloogiline aspekt- kõneleb inimese edasiolemisest elamisest pärast surma. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? 5 sekulaarne humanism on loomult ateistlik, seega Jumalat eitav;naturalistlik, vaid nähtavalt eksisteerivat
esmaloojaks? Aurelius Augustinus (354430) ,,Pihtimused", teos siiski pigem sulam kolmest tekstizanrist: autobiograafiast, teoloogilisest traktaadist ja palvest. Teos on kirjutatud eelkõige autorile iseendale (täpsemalt tema hingele) teraapiana ja uue usu vastuvõtmise põhjendusena, aga teisalt ikka veel ka klassikalise antiikkirjanduse päraselt lugemiseks laiale haritud ringile, kes peaksid lugemise järel tunnetama oma patusust ja pöörduma Jumala poole. Ehkki tekst on proosas, on lausestus ja sõnastus hümnilaadselt rütmistatud. Autor ei suhestu enam ainult paganliku antiikkirjanduse juhtivate autoritega, vaid nende kõrval ja peamiselt Piibli tekstiga. 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. peateos De consolatione philosophiae (,,Filosoofia lohutusest") on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius
ateistideks. Esimese kolme sajandi jooksul oli muutunud ka kristluse õpetuslik hoiak ja sisu. Jeesus kõneles sellest, et juudid olid püüdnud täita Vana Testamendi käsuõpetust väliselt, kuid vaja oli täita seda südamest ning ta uskus inimese võimetesse Jumala käskude täitmisel. Esimeste sajandite kristluse sisuline muutus: 1) Juutide Messiast sai ülestõusnud Jumal, kristlus positiivsest hoiakust inimese suhtes sai õpetus, mis toonitas inimese abitust ja (päris)patusust (kõik hea tuleneb mitte inimesest, vaid Jumala armust) ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu
ateistideks. Esimese kolme sajandi jooksul oli muutunud ka kristluse õpetuslik hoiak ja sisu. Jeesus kõneles sellest, et juudid olid püüdnud täita Vana Testamendi käsuõpetust väliselt, kuid vaja oli täita seda südamest ning ta uskus inimese võimetesse Jumala käskude täitmisel. Esimeste sajandite müsteeriumireligioonid aga mõjutasid ka kristlust. Juutide Messiast sai ülestõusnud Jumal, kristlus positiivsest hoiakust inimese suhtes sai õpetus, mis toonitas inimese abitust ja patusust ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas
annaabi.ee 
