Keskajal toimus reformatsioon ehk hussiitide liikumine. Põhiliselt olid sellega seotud siiski kirikud ja nende langev võim. Kirikureformatsiooni algatajaks oli Jan Hus, kes hakkas kirikute majanduskorralduse vastu mässama. Hiljem tekkisid talle järgijad keda nimetataksegi hussiitideks. Üheskoos võideldi ladinakeelse jutluse vastu, sooviti piiblit emakeelde, et inimestel oleks otsesem kokkupuude jumalaga. Kritiseeriti kirkiku liiga luksuslikkust ja taheti lahti saada patulunastus maksust. Samuti taheti kiriku mõjuvõimu vähendada, mis ka saavutati. Keskaeg oli väga muutusterohke aeg, kust pärinevad uued teadusharud ja avastused, ilma milleta oleksime me praegu kui suluseisus. Samas ei saa me iial teada, kas me oleksime suutnud selle arengu ka hiljem läbi teha, kõigi nende aastate vältel, mis keskajast oli tänapäevani, kuid üks on kindel ilma nende muutusteta ei oleks me praegu siin, sellises olukorras.
Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne. 6. Jüriöö ülestõusu põhjuseks peetakse eestlaste viha ja alla surutust, nähti võimalust enda olukorra parandamiseks. Taheti tagasi vabadust. Jüriöö ülestõusu tagajärgedeks oli laastatud piirkonnad, paljude õiguste kaotamine, Saksa ordu sai endale Põhja-Eesti. 7. reformatsiooni põhjuseks oli kiriku liigne võim, kirikust oli saanud kasu ahne asutus, mõeldi välja sellised asjad nagu patulunastus kirjad jne. tagajärjed: Liivi ordu jääb üksi ja hakkab iseseisvaks, katoliiklus hakkab võimu kaotama, linnade ja vasallide võim kasvas, pöörati suuremat tähelepanu haridusele. 8. Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenes, kuna lõunast surusid peale leedulased ja poolakad, pidevalt sekkusid poliitikasse taanlased ja üle Peipsi hakkas ohustama Vene vürsti riik, tänu Leedule halvenes Liivimaa ja Preisimaa suhtlus. 9
kellele allus pimesi. Narridepäeval on ta kuningas, kuigi teab, et järgmisel päeval on ta jällegi vihatud ja põlatud. Nii ka juhtub. Kohal, kus krooniti ta narride kuningaks piinatakse teda järmisel päeval ja rahvas loobib kividega. Quasimodo lootus saada abi ja vett oma jumaluselelt Frollolt ei täitu. Abi tuleb Esmeraldalt. Kui Esmeralda vangistati ohvitseri mõrva eest, siis hiljem lisandus sellele ka süüdistus nõidumises. Kohtuniku määruse alusel on avalik patulunastus Noter-Dame`ees ja poomine Place de Greve`l. Keskaja seaduste järgi oli Noter-Mame varjupaigaks seaduse eest ja Quasimodo, kes oli vaadanud kogu all toimuvat regevust sidus nööri kiriku välisfassaadil oleva kuju külge, hüppas alla, haaras Esmeralda õlale ning naases katedraali. Quasimodo teadis, et niikaua kui Esmeralda on katedraalis ei juhtu talle midagi. Quasimodo ja Esmeralda vahel tekkis omapärane sõprus
suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi tugevaima Saaremaa linnus, Valjala alla. Selle kaitsjad otsustasid vabatahtlikult alistuda, millele järgnes suur ristimine. Ühtlasi oli sellega ka muistne vabadusvõitlus lõppenud ja eestlased langenud sakslaste võimu alla. 8. MV põhjused, kaotuse põhjused ja tagajärjed. Põhjused: ristiusu kaitsmine ja levitamine; soov kontrollida kaubateid; patulunastus ristisõdijatele; soodne asukoht ning eestlased tundusid lihtsa vastasena; maavalduste laiendamise soov Kaotuse põhjused: vastastel oli sõjaline ülekaal; vastased olid hea väljaõppe ja kogemustega; vastastel hea varustus; vaenlas riike oli palju; pikaajaline sõda kurnas, eestlastel tuli puudus elavjõust; naaberrahvastega koostööd ei tehtud; venelased ei pidanud kinni kokkuleppest.
vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi)
moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. Erinevad maad klassifitseeriti ketserlikeks, paganlikeks ning pühadeks ja liikumist geograafilises ruumis mõtestati kui (eksi-)rännakut: pikk rännak muudab inimese pühamaks ning rada pühaduse suunas nõudis ilmtingimata lahkumist tavapärasest elukeskkonnast. Nii tähendas ka näiteks patulunastus lahkumist, ruumilist nihet. Iga reis, k.a kloostrisse minek, oli palverännak - liikumine patusest kohast pühasse. Kodust lahkumine polnud sageli isiklik kapriis, vaid vajadus saada tasu õilsuse või karistust patu eest. Ka surm oli liikumine ruumis: usuti kindlalt, et rändaja suudab minna paradiisi elusana, ,,kehalises vormis"; patune saadetakse elusalt põrgusse. Keskaegses kirjanduses on pühadus/headus seotud ka kliimaga: paradiisi kliima sobib
Ba hing Ka inimese teisik ehk vaim Gudea Mesopotaamia valitseja Assurbanipal Asüüria valitseja Marduk Mesopotaamia peajumal Osiris surnute jumal Greif kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Monoteism usk ainujumalasse Polüteism usk mitmesse jumalasse Ateism mitteusk jumalasse Skarabeus sõnnikumardika kujuline ürgolend Egiptuse kultuuris Voluut - spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv Õun patulunastus (Neitsi Maarja lunastab Eeva patu) Liilia neitsilik puhtus ja kuninglik väärikus 12 tähte pärjas patuta eostuse neitsi, Taevane Kuninganna Apokalüptiline Madonna kuussirbil seismine, maailma lunastamine Roosikrants palvehelmeste kee Halastuse Madonna kaitseb põlvitavaid või seisvaid usklikke, võtab nad "oma hõlma alla" Mater Dolorosa 'nuttev ema' Orant paluva inimese kujutis ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Merikarp palverännak
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
laulatamine, viimne võidmine, piht, armulaud, vaimulikuks pühitsemine. Palverännak- pähasse paika sooritatud rännak, nt Jeesuse hauale, Pühad reliikviad olid religioosse tähtsusega esemed, mis olid seotud mõne isiku või sündmusega nt Jeesusega. Inkvisitsioon- kiriklik kohtumõistmine, mõisteti kohut vaid usuliste kuritegude üle, nt ketserlus (põletati tuleriidal, vara knfiskeerimine). Kirikukümnist pidid maksma kõik koguduse liikmed, 10% kogu saagist kirikule, liskaks patulunastus kirjade ostmine. Bütsantsi riik: milline oli territoorium ja kuidas muutus seoses araablaste, bulgaaride, türklaste kallaletungidega. Millised olid riigi valitsemise ja majanduse iseloomulikud jooned, tähtsamad valitsejad ja linnad. Millised olid Justinianus I valitsemisaja saavutused (Hagia Sophia katedraal, Corpus Juris Civilis), 395, 1453. Algne territoorium Ida- Rooma keisririik, pealinn Konstantinoopol (kaubateed Idamaadest)
SÕDA 8.1 Ristisõjad Kokku oli ristisõdasid 7, kuid tähtsaimad neist on esimesed 3! Moslemite jaoks tähendab ristisõda barbaarset hävitust, kristlaste jaoks aga oli see oma uskumuste ja väärtuste eest seismine ja võitlemine. Ristisõdasid ei alustanud väeüksused, vaid üksikisikud vabatahtlikult – alustati oma teekonda, koguneti kuskil punktides ja suunduti koos Püha Maa poole. Infot levitati kirikute, turgude, paavsti kaudu. Suurimaks motivatsiooniks ristisõtta minna oli patulunastus – mistõttu enamik ristisõdijatest olid ka röövlid. 70 000 kohalikku tapeti Jeruusalemma vallutades aastal 1099. I ristisõda algas 1096 ning lõppes 1099. Pärast esimest ristisõda loodi ristisõdade kuningriigid, mis pidid takistama moslemite ülevõtmist, aga mõne aja möödudes see siiski langes ning sai moslemite kätte. Antioch’i, Acre ning Jeruusalemma piirkond. II ristisõda (1147-1149) Eesmärk oli vallutada Damaskus. Ajendiks Edessa langemine. Konrad III ja Louis VII
annaabi.ee 
