sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma,
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
Patroklos on osav ja tapab neid üksteise järel. Lahingumöllus ründab Patroklos troojalaste juht Hektor sõites oma kaarikuga, mida juhib kutsar Kebriones, otse Patroklose peale. Patroklos viskab kivi kutsari pihta, kes saab surma. Patroklos tahab võtta kutsari rakmed. Läheb kähmluseks Kebrionese surnukeha ümber. Kõik tahavad endale saada rakmeid. Patroklos saab oda selga ja taandub tuikudes. Sellel hetkel viskab Hektor talle oda kõhtu. Patrokles variseb kokku. Hektor võtab nüüd Patroklese seljas olnud Achilleuse rakmed ja tormab lahingusse. Kreeklasi asub juhtima Aias, kuid lahingumöllus nad vastamisi ei satu. Käib äge võitlus Patroklese surnukeha pärast. Mõlemad pooled tahavad teda endale. Mõlemal poolel on haavatuid ja surnuid. Achilleusele tuuakse teade tema sõbra Patroklese surmast. Achilleus kisendab oma kaotuse valu taeva poole ja puhkeb siis lahinal nutma. Mere sügavusest tõuseb
Raevunud kuningas kogus sedamaid kokku oma sõjaväe ning ründas Teebat. Teebas valitses algselt küll paanika, kuid Heraklese juhtimisel lõi linna noor sõjavägi vaenlase tagasi. Teeba juubeldas! Tänutäheks märkimisväärse vapruse eest andis kuningas Kreon Heraklesele kaasaks oma vanima tütre Megara. Heraklese esimene abielu oli armastusrikas ja õnnelik. Perre sündis ka mitu last (erinevate andmete põhjal kolm kuni kaheksa, nimedest on teada Therimakhos, Deiokoon, Oneitos, Oxeus, Patrokles ja Toxoklitus. Herakles oli Megarasse ning oma lastesse väga kiindunud, kuid ometi pidi sellest abielust saama Heraklese elu kõige traagilisem õnnetus. Vihane Hera nuhtles Heraklest hullumeelsusega. Meeletuna tappis Herakles oma pojad ning ka armastatud naise, kes oli püüdnud takistada noorima poja tapmist. Lõpuks viskas Athena Herakles kiviga kõhtu, nii et viimane pikaks ajaks unne suikus...Kui Herakles lõpuks ärkas, siis esimesena julges talle läheneda Amphitryon, kes
saadab taudi ja peab andma tagasi selle tütra. Solvus et temal võeti autasu ära, siis Achiellus hakkab kritseerima teda ja agamemnon ütles et tema võtab tema auhinna ära, ta ütles et võta tema ei hakka sõdima.Hakkab streikima. Trooja kuninga Priamose Hektor , parise poolvend, hakkab suruma ja kreeklased on hädas. Agamemnon saaab aru et ilma temata ta hakkama ei saa, pakub talle kinke, kuid achiellus ähvardab koju sõita. Hektor hakkab ähvardama laevu, ja siis Patrokles palub achiellust et antagu talle tema relvad ja sõjaasjad, paneb tema asjad selga siis toimub nende kahe võitlus ja Hektor tapab ta ära, parim sõber tapetud. See on murrang Achielluse suhtumises, otsustas Hektorile kätte maksta ja achiellusele telliti imelised kilbid ja sõjarüü hephaistoselt ja siis tuli achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus
oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg. Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema
annaabi.ee 
