44. legis actio per pignoris capionem- pandi anastus; 45. Res communes onium- esemed, mida on loodus määranud kõigile (nt õhk); 46. res universitatis- ülikool; 47. res nullius- mitte kellelegi kuuluvad asjad; 48. res singulorum- rida; 49. res sacrae- püha (священный); 50. res religiosae - religioosne; 51. res sanctae- püha (святой); 52. es in nostro patrimonio - teie olete meie pangas; 53. res extra nostrum patrimonium- asi, mis on meie pärimisõiguse väljas; 54. res divini iuris - jumalaõigus; 55. res humani iuris- inimõigus; 56. res publicae- vabariik; 57. res privatae- eraõiguslik; 58. res corporales- kehaasi; 59. res incorporales- kehatu asi; 60. res mancipi- manitsipeeritavad; 61. res nec mancipi- mittemanitsipeeritavad; 62. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul; 63
Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst. Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal: * Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist. Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja. * Ta ühendas platonismi kristlusega, samastades Platoni ideede maailma Jumalaga: kui Jumal lõi maailma, siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis. * Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes. * Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks
kogukondade tugevnemise. Paljud moslemid kreekastusid, Kalaabrias ja Sitsiilias kreeka keele tähtsus aga langes. Koos moslemi elanikkonnaga hääbus ka araabia keel. 14. sajandist alates domineeris kogu Itaalias rahvaladina keel, praeguse itaalia keele eellane. Araabia keel säilis mõningal määral vaid juudikogukondades. 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas. Paavstid pidasid Apenniini poolsaare keskosa "Peetruse päranduseks" (Patrimonium Petri): maadeks, millele kirikul oli ainuõigus. Selle väite juriidiliseks aluseks oli Constantinuse kingitus: dokument, mille järgi Rooma keiser Constantinus I oli andnud kõrgeima võimu impeeriumis paavstile. (Renessansiajal tõestati, et see oli võltsing.) Seega seisis paavsti võim keisrist kõrgemal. Võimu ja maade jagamine põhjustas pidevaid sõdu Saksa-Rooma keisritega. Paavstid liikusid oma valdustes palju ringi, resideerusid paljudes linnades ning osalesid
õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1. In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie eraomandis), kõik millega võib tehinguid teha 2. Extra nostrum patrimonium(väljaspool meie eraomandit) 2.1 res nullius divini iuris(mitte kellelegi kuuluvad jumalikud asjad) 2.1.1 res sanctae(pühad) 2.1.2 res religiosae-(religioossed) 2.1.3 res sacrae(sakraalsed) 2.2 res nullius humani iuris(mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad) 2.2.1 res publicae- res universitatis(avalikud, kõigile kuuluvad) 2.2.2 res nullius singularis( üksikud mitte kellelegi kuuluvad asjad)- nt rooma õiguses metsloomad
iure cessio. Nende üleandmisviiside puhul oli vajalik kas tunnistajate või preetori juuresolek. b) asjade liigid Enne, kui rääkida asjaõigusest üldisemalt, tuleks anda lühike ülevaade asjade liikide kohta. Asjade liike käsitledes lähtun peamiselt Gaiuse Institutsioonidest. 9 Gaiuse alustab asjade kuuluvusest isikutele: ... Modo uideamus de rebus, quae uel in nostro patrimonio sunt uel extra nostrum patrimonium habeantur. (G. 2, 1) (Nüüd käsitleme asju (asjaõigust): mis on meie (era)omandis või mis on väljaspool meie (era)omandit.) Gaius defineerib põhjalikult asju, mis on väljaspool meie eraomandit ehk siis negatiivselt: kõik, mis ei ole väljaspool meie eraomandit, on meie eraomandis. Seejärel jätkab ta põhilise asjade liigitusega: Summa itaque rerum diuisio in duos articulos diducitur: nam aliae sunt diuini iuris, aliae humani. (G.2,2.)
kaks tahet). Kuna Rooma paavst toetas seda kaotas ta võimu kiriku üle. 7. 787 Nikaias tegeleti pilditüli küsimusega. Otsustati pilte lubada kui austusväärseid kujutisi. 8. 869-870 Konstantinoopolis toimusid kirikupoliitilised tülid. Rooma paavst sai võimu kõigi kristlaste üle. Idakirik seda kirikukogu ei tunnista. Kirikuriik ehk Paavstiriik eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale
misjonitööst ja kloostrite rajamisest. Aastal 596 otsustas Gregorius saata ühest Rooma kloostrist rühma munki Kenti paganliku kuninga Ethelberti juurde tegema misjonitööd, mis suundus hiljem langobardide ja anglosakside juurde. Nii lõi Gregorius misjonitöö alustamisega seal eeldused roomakatoliikluse hilisemale vastuvõtmisele. Kirikuriigi loomine (Teine konspekt) Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale
annaabi.ee 
