Belgia lipp Kukemagun Belgia Vapp Lõvi Tuuletallaja BELGIA HÜMN Prantsuse keeles Eesti keeles La Brabançonne Brabançonne O Belgique, ô mère chérie, Belgia Oo, Oo ema kallis, A toi nos coeurs, à toi nos bras, Et te meie südametes, meie relvad A toi notre sang, ô Patrie ! teile, Nous le jurons tous, tu vivras ! Et te meie verd, Oo isamaa! Tu vivras toujours grande et belle Me kõik vannume, sa elad! Et ton invincible unité Sa elad alati suur ja ilus Aura pour devise immortelle: Ja teie võitmatu ühtsusest Le Roi, la Loi, la Liberté ! (ter) Tunnuslause on surematu King, justiitsja Liberty! Viis: Francois Van Campenhout
teost ,,Kullervo". Seega teosesse ,,Finlandia" pani ta kogu oma hinge, ta ei loonud suurt, rasket teost käikude ja tehnilisuse mõttes vaid ta hingestas terve sümfoonia. Sümfoonia, nimetusega ,,Finlandia" esitati selle nime all üsna hilja, kuna Soomes oli surveajal selle avalik esitamine keelatud, mujal maades kasutas Sibelius aga erinevaid nimesid: ,,Impromptu", ,,Soumi", ,,Vaterland" ja ,,La Patrie". Orkestri Pariisi reisi ajal mängiti esmakordselt ,,Finlandiat" väljaspool Soome piire. 1900. aasta lõpul läks Sibelius jälle välismaa reisile, kogu perega esmakordselt. Algul oli ta Berliinis, hiljem läks Itaaliasse. Reisi ajal valmisid Teine sümfoonia, ,,Tule sünd" Kalevala ainetel ning ka viiulikontsert. 1904. aastat hakkas Sibelius heliloojana käima uusi teid ning tema tööd häirisid pidevad kolimised. Nii otsiski ta endale koha kuhu kodu ehitada, 1904
a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8. mai (1945. aasta võidu püha) · 14. juuli (rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev) · 15. august (Neitsi Maarja ülestõusmise püha) · 1. november (pühakute päev) · 11. november (vaherahu päev) · 25. detsember (Jõulupüha) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn: "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik: euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 , alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvusi 4 ELANIKKOND Prantsusmaal elas 2008. aastal 63,9 miljonit inimest. 1999. aasta rahvaloenduse
9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Geograafiline asend
Herrlicher! Et prédit d'un t'adora re del dominatur, Thou, O Lord, Wenn der Alpen Firn sich plus beau jour ciel! Tutpussent! appeareth in their rötet, le retour, Quando l'alpe Cur ch'ils munts light. Betet, freie Schweizer, Les beautés de già rosseggia straglischan When the Alps betet, la patrie a pregare sura, glow bright with Eure fromme Seele ahnt, Parlent à l'âme allor ura liber splendour, Eure fromme Seele ahnt, attendrie; t'atteggia; Svizzer, ura. Pray, free Swiss, Gott im hehren Vaterland! Au ciel montent in favor del Mia olma senta Pray, Gott, den Herrn, im hehren plus joyeux patrio suol, ferm, For you feel and Vaterland
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :
• Marssal Petain oli võimul (Pr esindaja)
• Uus konstitutsioon peab tagama õiguse tööle, perekonnale, isamaale, mis ongi deviis:
Travail, Famille, Patrie
• Vabadusest üldse ei räägi
• Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole
• Antiparlamentaarne reziim
• Riigi ülesus, teatud traditsioonide väärtuste ülestamine
• Revolutsiooni pärand võetakse kõrvale
• État français- on suveräänne riik, millel on pidevalt ahenev tegevusväli
• Riigil on ometi kaks trumpi: merevägi ja koloniaalimpeerium
Kuninganna tahab täita oma viimast kohust: hukkuda sirgelt ning püstipäi. · Kuninga ja kuninganna elu on ohus. Päästa võib kuninglikku perekonda ainult ime või preisi ja austria armeede kiire ja hävitav pealetung. · Fersen üritab kuningapaarile liitlasi leida. · Fersen kirjutab manifesti ümber, ja seda kõige karmimas, ähvardavamas toonis. Selle provokatsiooni tagajärjel vallandub 20 miljoni inimese viha. · ``Allons, enfants de la patrie...'' ``Mingem, isamaa pojad..'' '' (``Marseljeesi'' algusread, pr. k) Kümnes august · Revolutsiooniline kommuun võtab üle raekoja ja tapab kuninga kaitsevägede juhi. · Kuninganna veenab kuningat veel viimset võitluseelset paraadi korraldama. Paraad teeb aga rohkem halba kui head. · Kuna ainult Rahvuskogus on kuningale ja kuningannale veel julgeolek tagatud, suunduvad nad sinna. Selle sammuga on kuningriik