tegevuse käigus naiseks, lõpetades 1928. aastal. 1929 essee „Oma tuba“. Eristas naisi kui kujutuse objekte naistest kui kujutuse autoritest. Väitis, et suur teadvus on androgüünne („androgüün“ – kreeka keeles „meesnaine“), see tähendab, mõlemasooline. 1931 romaan „Lained“. Woolfi kõige eksperimentaalsem romaan. Ta ise ei nimetanudki seda romaaniks, vaid „playpoem“, näidendluuletuseks. 1938 essee „Kolm ginit“ käsitleb fašismi, igasuguse diktatuuri ja patriarhaalsuse seoseid. 1941 viimane romaan „Vaatuste vahel“. 1941. aasta 28. märtsil uputas Virginia Woolf end vaimsete häirete ja 2. maailmasõja hirmude tõttu Oise’i jõkke.
Kuidas mõista araablasi Sissejuhatus : · kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks · araabia naised saavad rohkem haridust · parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga · võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused · halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all · lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt · islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega · haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel Fundamentalism : · islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se
Kokkuvõte Feministlik kirjandusteooria tuleneb otseselt feministlikust liikumisest. Kuigi selle eellugu ulatub juba 18. sajandisse, sai selle aktiivne kasutus ja areng alguse just 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses, mil Euroopas ja Ameerikas feministid võitlesid aktiivselt oma kodanikuõiguste eest. Feministlik kirjandusteooria tegeleb naiste olukorraga kirjanduses, samal ajal kui feministid tahavad parandada naiste olukorda kogu ühiskonnas. Feministid võitlevad patriarhaalsuse ja seksismi vastu ühiskonnas, feministlik kirjandusteooria aga kirjanduses. Feminism analüüsib kriitiliselt ja püüab muundada tänapäevast sotsiaalsüsteemi. Feministlik kirjandusteooria tegeleb samuti üldiselt kahe laia alaga. Esmalt on oluline sotsioloogiliste struktuuride kriitika ja samal ajal ka alternatiivse kirjutamise ja lugemise mudel. Erinevalt naisõiguslaste liikumisest feministlik kirjandusteooria mitte ainult ei taha muuta sotsiaalset kihistust,
kvalifitseeritud tööjõud ja kapitali rohkus. Infoühiskonnas on rikkuseks hoopis teised asjad kui eelnevates formatsioonides: teadmised ja inimese individuaalsus. Lähtuvalt Alvin Tofflerist on loomulik, et agraarühiskonnas tekkis patriarhaalsus, meeste ülemvõim, kuna maatöö annab eelised füüsiliselt tugevamale poolele; on loomulik, et naine peab kodus lapsi kasvatama ja suppi keetma, kui mees müttab põllul. Industriaalühiskonnas väärtuste süsteem muutub, patriarhaalsuse adekvaatsus hakkab vähenema. Kapital kui rikkus ei ole seotud sooga; võib öelda, et kapitalil ei ole ei rahvust ega sugu. Infoühiskonnas sugu kui determineeriv kategooria mängib veelgi väiksemat rolli, kuna ei ole olemas erilisi nais- ja meesteadmisi. Nii mees kui naine saavad välja kujundada oma erilise individuaalsuse. Kolmas laine sunnib patriarhaalsust meeste võimusüsteemi taanduma ja andma teed uuele suhtele mehe ja naise vahel
funktsioonist Naisõiguslaste liikumine naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas 16. Connelli sugupoolte korralds: kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust? Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995) Patriarhaalsuse ja maskuliinsuse kontseptsioonide sidumine sugupoolte vaheliste suhetega Mehelikkus on sugupoolte vahelises suhtekorralduse oluline ja lahutamatu osa naiselikkusest Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust? Sugupoolte vaheline ebavõrdsus ilmneb organiseeritult inimeste kogemustes ja omavahelises suhtlemises Lääne ühiskonnas domineerib endiselt patriarhaatli
Kas maskuliinsus 80 kui selline on kriisis?kuidas mõjuvad traditsioonilised ootused ja nõuded mehele kiiresti muutuvas ühiskonnas? · Sugudevahelised suhted rõhk ka mehel ja maskuliinsusel, kuidas ühiskond mõjutab mehe identiteedi kujunemist ja käitumist? 10.1.7. R. W. Connell: sugupoole korraldus · Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995) · Patriarhaalsuse ja maskuliinsuse kontseptsioonide sidumine sugupoolte vaheliste suhetega · Mehelikkus on sugupoolte vahelises suhtekorralduse oluline ja lahutamatu osa naiselikkusest · Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust? · Sugupoolte vaheline ebavõrdsus ilmneb organiseeritult inimeste kogemustes ja omavahelises suhtlemises · Lääne ühiskonnas domineerib endiselt patriarhaatlik võim R. W
annaabi.ee 
