Intrapsüühilise konflikti allikaks on mõnedel juhtudel isiku sattumine sobimatusse sotsiaalsesse rolli. Psüühikahäirete avalduskujud Ajutegevuse kahjustuste ja häirete korral võib psüühilistes protsessides avalduda mitmesuguse ulatuse ja intensiivsusega kõrvalekaldeid. Hälbeid võib ilmneda kas mõnes üksikus psüühilise protsessi funktsioonis või korraga kõigis psüühilistes protsessides. Psüühiline haigus ei avaldu üksiksümptomi kujul vaid alati mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleksina- sündroomina. Inimese psüühika on tervik nii tervises kui ka haiguses. Kvalitatiivsed tajumishäired Kvalitatiivsed tajumishäired on tegelikkuse tajumise hälbed, mille puhul tegelikult toimuv ärritaja peegeldub teadvuses vähemal või suuremal määral moonutatud. Tajumise kvalitatiivsed häired võib jaotada kahte rühma: meelepetted ja psühhosensoorsed häired. Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile
Sotsiaalne mudel- häire on normaalne reaktsioon ebanormaalsele ühiskonnale. Ravida tuleb mitte inimest vaid haiget ühiskonda. Häire on termin, mida kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. Sümptom on: ühe psüühilise funktsiooni üksik hälve, patsiendi üksik kaebus, haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming. Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks, sümptomkompleks, häire märkide ja sümptomite muster, märgid ja sümptomid mis kalduvad koos esinema. Etioloogia on õpetus haiguse tekkepõhjustest. Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest. II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele
Kaugprognoos. Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam). Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem). Prognoos töövõime osas (p.quad laborem). Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem). Hea prognoos (prognosis bona). Kahtlane prognoos (prognosis dubia). Halb prognoos (prognosis mala). Väga halb prognoos (prognosis pessima). 5. Mõisted: sümptom, sündroom. Sümptom haiguse tunnus Sündroom patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom võib olla erinevatel haigustel. 6. Sõeluuringud ja näidustused. Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta
diagnoosimise ja ravimisega. Üldpsühhiaatria: 1)Bioloogiline psüh. 2)Psühhodünaamiline psüh. 3)Sotsiaalpsüh. Kliiniline psühhiaatria Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika konkreetseid seaduspärasusi 1)Lastepsüh 2)geriaatriline psüh 3)kohtupsüh 4)narkoloogia 5)seksuoloogia Sümptom üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis Sündroom mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleks Psüühiliste haiguste fenomenoloogia käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest Psühhiaatriline nosoloogia psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, intellekt, tajumine, mõtlemine, tundeelu, tahteelu, kihud Teadvuseseisundid obnubilatsioon(virgeseisund vaheldub unisusega),
· Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid
Muidugi mitte kõiki, sageli läheb sümptomite sedastamiseks vaja arsti ja teiste meedikute eriteadmisi ning kliinilisi ja parakliinilisi uuringuid (Saarma, 1977). Praeguses kontekstis pole meile tähtsad sümptomite diagnoosimise peensused, vaid ainult definitsioon: “psühhopatoloogiline sümptom on ühe psüühilise funktsiooni üksik hälve” (Saarma, 1976, lk. 6). Sümptomid ilmnevad ainuüksi kindlate sündroomide raames. “Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks.” (Saarma, 1976, lk.6). Klassikalise meditsiinilise mudeli järgi diagnoosides kujunevad sümptomitest sündroomid, sündroomist koos etiopatogeneesi ja prognoosiga psühhiaatria põhiühik - haigus. “Haigus on ühtse tekke, kulu, ilmingute ja lõppega protsess või seisund.” (Saarma, 1976, lk.6). RHK-10 häire on mahult kusagil sündroomi ja haiguse vahepeal. Etiopatogenees leiab ka
annaabi.ee 
