Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse: mikroobi värvuvust, mikroobi püsivust keskkonnas, mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust, antikehi 3. Mida pead järgmistest faktidest õigeks(teks) antibiootikumid on valikravimiks igasuguste nakkushaiguste korral, kuigi parasitaarsete haiguste ravikuur on pikk
Умей привести примеры Antimikroobne spekter – kitsas vs lai. Antimikroobne spekter – ravimi aktiivsuse ulatus ehk kindla antibiootikumiga mõjutatavate mikroobide skaala. Kitsa toimespektriga – efektiivsed vaid üksikutele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponent, mis esineb vaid teatud mikroobidel). Laia toimespektriga – efektiivsed paljudele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponendid, mis esinevad enamus patogeenidel). Kuidas hinnatakse mikroobide tundlikkust ravimile? Hinnata saab järgmiselt – peetritassile, kus on mingisugune konkreetne mikroob, pantakse erinevaid antibiootikume. Hiljem uuritakse, mida suurem on ring antibiootikumi ümber, seda tundlikum on ta teatud antibiootikumile. Mida väiksem ring antibiootikumi ümber, seda resistentsem on ta teatud antibiootikumile. Tegime laboritöös seda. Sama katset võib teha ka katseklaasides jms.
Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. Seda teed on läinud mõned väga suured bakterid nagu Thiomargarita ja Thioploca. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid),
3. Patogeen replitseerub ainult esmaselt nakatatud rakkudes (puudub levik taimes) 3. Täielik immunsus: patogeen pole võimeline replitseeruma isegi esmaselt nakatatud rakkudes. Peremeestaime resistentsus · Spetsiifiline · Vajalik R valke, mis tunnevad ära avirulentsuse faktorid (avr) patogeenis Näide: Põhja-Ameerika viljasääsk ja nisu (resistentsus aretuse läbi) *Nisu ja fusarioosid (Fusarium graminearum) Põhjustab ka kontrollimatut vahutamist õlles Patogeenidel on omad meetodid, et taimede põhiresistentsust alla suruda. · Kui patogeen surub põhiresistentsuse maha, siis taimed võivad reageerida teist tüüpi kaitsemeetodiga: hüpersensitiivne vastus (hypersensitive response (HR). · HR-i tulemusel toimub taimeraku enesetapp nakatumise kohas. 10 · Eesmärk: blokeerida vee ja toidu kättesaadavus patogeenile. Ja niimoodi päästa ülejäänud taim.
BAKTERITE ROLLID 1. LOODUSES surnud orgaanilise aine lõpplagundajad bakterid on mulla kujundajad aineringete läbiviijad looduses kujundavad normaalse mikrofloora teistele organismidele, st. bakterid aitavad teistel organismidel aineid sünteesida ja lagundada(loomade seedekanalis). &stimuleerivad loomadel immuunsüsteemis. & bakterid asustavad kõiki organismipindasid ja ei lase haigusttekitavatel bakteritel ehk patogeenidel kinnituda ja talitlema hakata. Looduses on kasulikud, kahjulikud ja neutraalsed bakterid. 2. INIMESELE Kahjulikkus- bakterid toodavad toksiine, mis põhjustavad haigusi, toiduriknemist ja hambakattu. Aitavad antibiootikumid ja vaktsineerimine. Kõige mürgisem on botulismi bakter, halvab lihastetööd. Teetanuse bakter, kramptõbi tekitaja. Difteeria bakter, koerakkude kärbamine. Kasulikkus- kasutatakse biotehnoloogias inimesele vajalike ainete tootmiseks või
Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist (trombid). IV 24. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne)
On pakutud välja: · kokkutõmbumisvõimelisi valgulisi fibrille, · lima suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist, · pöörlevaid membraanseid mootoreid. Twitching ehk piiltõmbumine: Twitching on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Kiirus ca 0.2 mkm/s). See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine:
ajalt korrigeerides. Kui bakteri viburid pöörlevad päripäeva, siis "hargnevad" tema peritrihhaalsed viburid kimbust lahti, pööreldes vastupäeva aga koonduvad nad ühiseks kimbuks, tõugates rakku edasi. Twitching- piiltõmbumine Twitching on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Kiirus ca 0.2 mkm/s). See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Myxococcus xanthus'e tüüp IV piili otsas on kleepumisvalk. Piil pikeneb
Voogamine ehk Swarming on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: o Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), o Rohkete külgmiste viburite moodustumine, o Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Piiltõmbumine ehk twitching - üks vorm libisevast liikumisest See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Bakterivibur - Viburi keskmine pikkus on 10-20 (5-10) m
t G= b 3,3 log B Bakterikultuuri kasvukiirus sõltub kasvutingimustest. Näiteks E. coli generatsiooniaeg laboris kasvata-des on 15 20 minutit, kuid looduslikes tingimustes (imetajate soolestikus) on generatsiooniaeg 12 24 tundi. Üldiselt jääb kultiveeritavate bakterite generatsiooniaeg laboritingimustes 15 minuti ja 1 tunni vahele. Sümbiontsetel bakteritel nagu Rhizobium on generatsiooniaeg pikem. Patogeenidel, nagu Mycobacterium tuberculosis ja Treponema pallidum on generatsiooniaeg eriti pikk. Generatsiooniaeg Bakter Sööde (min) Escherichia coli Glükoos 17 Bacillus megaterium Sahharoos 25 Streptococcus lactis Piim 26 Streptococcus lactis Laktoosipuljong 48
ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C. Hapniku toime bakterite kasvule § Obligaatsed aeroobid - kasvavad ainult hapnikku sisaldavas keskkonnas § Fakultatiivsed anaeroobid - suutelised
metest, näiteks kasutades ELISA-meetodit, mille puhul on tegemist erinevate võimalike versioonidega ning kommertsiaalselt on saadaval ka mitmed ELISA- kitid. ELISA annab tulemuse, mis on võrreldav konventsionaalse kultiveerimise meetodiga, kuid on vähem efektiivne suurel arvukusel konkurentsmikrofloora esinemisel. Valepositiivsed tulemused võivad tekkida juhtudel, kus teatud pinna- antigeenid on samased nii patogeenidel kui mittepatogeenidel (nt salmonellad ja tsitrobakterid). ELISA-t saab kasutada ka Bacillus cereus'e, Clostridium botulinum'i, E. coli (kaasa arvatud verotsütotoksilised tüved) ja Staph. Aureus'e toksiinide avastamiseks. 39 Immuno-capture rikastamiskultuuri on täiendatud spetsiifiliste antikehadega seondatud magnetosakestega, mida kasutatakse näiteks E. coli serotüüp O157,
annaabi.ee 
