heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl Teadus ja tehnika Ø 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, pandi alus geneetikale. Ø Samal aastal pani saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Ø Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hugo de Vries & Max Planck Albert Einstein Ø 1905. aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria, hiljem ka järelduse, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Ø Need avastused tekitasid inimestes imetlusega segatud õudumaailm osutus palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavaks, kui arvatud. Albert Einstein Ø Sensatsioonilised olid ka Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni päevavalgele toomine, Ø hormoonide avastamine ja
Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatrimaja valimine Tallinnas. 1906.aastal rajatud Läti Põllumeeste Selts, millel oli 106 osakonda ülekogu Läti. Kultuur- Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 1900.aastal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid pakettide või portsjonite kaupa. 1905. Aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklik, milles ta esitas oma kuulsa erirelatviisusteooria.
Teadlane publitseerib. Aga kui ta selle artiklis ära avaldab? Siis ta ei ole enam uudne. Uudsussoodustus kontseptsioon kui isik avaldab, siis eesti patendiseadus annab talle n-ö 12 kuud armuaega. See on eksitav, sest see on ainult eesti seaduse kohaselt. Mujal on 6 kuud ja üksnes kuritarvitamise korral. 3. Leiutustase kui ei saada patenti, siis ei saada seda uudsustaseme kohta. Uudsusest on kerge mööda minna, nt värvin haamri roosaks ja teen punased täpid peale patendiametnik peaks ära näitama samasuguse haamri. Seega võibki öelda, et uudsusest on kerge mööda minna. Probleem on leiutustase see peab olema edasiminek varasemast ja seda hindab keskmine asjatundja see on normatiivne suurus (ta on niiöelda hea käsitööline- ta tunneb eksisteeriva tehnika taset, aga ta ei ole mitte väga loov). Nt inseneride kollektiiv, kes hindab. 4. Tööstuslik kasutatavus suht laienev. Kui vaatate Euroopa Patendikonventsiooni- tööstuslik kasutus on äritegevuses
Sigmund Freud - psühhoanalüüs Alfred Nobel - Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kogus hiigelvaranduse lõhkeainete tootmisega, pärandas osa fondile, mis hakkas igal aastal jagama Nobeli preemiaid ( Alfred Nobeli testamendi põhjal) Alfred Dreyfus - Prantsusmaa armee juudi soost kapten, alusetult süüdistati spionaazis Max Plank - Saksa füüsik, kvantmehaanika looja Albert Einstein - juudi soost Sveitsi patendiametnik, erirelatiivsusteooriale alguse panija John Evans - inglise arheoloog, kes tõi 1900. päevavalgele Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni, 1905 avastas hormoonid, 1908 mandrite triivimise teooria teke Joseph Thomson - elektroni avastaja (1897. a.) Ernest Rutherford - esitas 1911. a. planetaarse aatomimudeli Niels Bohri - 1913.a. valmis taanlase (tema) töö vesiniku aatomist, tema teooria oli näiteks teaduse arengust Samuel Morse - telegraafiaparaat
Ta arvutas selle välja "energia-aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant, millest sai alguse kvantmehaanika. 4. Niels Bohr Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole. 5. Albert Einstein juudi soost Sveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini järeldusega, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. 6
liikumise, mis hakkas koondama juurte ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Teadus ja tehnika Alguse sai geneetika. 1900. a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Toimus ka aatomi ehituse selgitamine. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911.a teine inglane, Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905.a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein erirelatiivsusteooria. Avastati veel hormoonid(1905), mandrite triivimise teooria teke(1908) ja süüfiliseravim. Kogu järgnenud sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfred Adler Kirjandus ja kujutav kunst Alfred Nobel pani aluse Nobeli preemiale(1896, 1901). Oma fondi protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid ,,inimkonnale suurimast kasu toonud" isikutele. 1913
annaabi.ee 
