majanduse vähemsõltuvaks ekspordist tulevikus. Põllukultuurid Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. Loomakasvatus - Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus. Taimekasvatus - kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed. Piimakarju kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond, troopika ja subtroopilisel alal. Lihakarja peetakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond ja troopika alal. Lambad kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, pool-pastoraalsel ala ja haritaval maal. Kitsed kavatatakse pastoraalsel alal, pool-pastoraalses piirkonnas ja haritaval maal. Pühvleid kasvatatakse troopika ja subtroopika alal. Sigu peetakse traditsioonilise tootmise alal ja intensiivse tootmise alal.
näinud ega kuulnud . Kõige säravam päike loojus viimaks läände . " Mida õpetab Elizabeth meile ? Ole enesekindel , oota kannatlikult oma õiget hetke Suhtu tolerantselt teiste inimeste seisukohtadesse Säilita kriisiolukorras rahu Ürita iga päev õppida midagi uut Legend jutustab , et Elizabethi isa , kuningas Henry 8 komponeeris armastatud meloodia "Greensleeves" . Selle teose puhtas , siiras meloodias, rahulikkuses ja pastoraalses väärikuses peegeldub parim , mis on omane Inglismaale . " Meie printsid , oleme pandud kõrgele kohale nagu maailmale vaadata ; plekki meie riietel märgatakse peagi ja plekke pannakse varsti tähele me tegudelegi ." Elizabethi moto : " Ma näen , ent ei ütle midagi . "
(Viide 10. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Olmsted filosoofia Ükskõik mida ta tegi, püüdis ta parandada Ameerika ühiskonda, see oli Olmsted’i peamine eesmärk. Ta ei vaatanud parke kui lihtsalt suurt heinamaad vaid tahtis, et inimesed saaksid seal taastada oma meelerahu. Kujundades avalikud pargi, kuhu inimesed saaksid vajadusel lõõgastuma minna. (Viide 11. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted uskus, et ideaalne vastumürk stressile on jalutada pastoraalses pargis. Ta tahtis luua keskkonda, mis aitaks tunda vaikust. Tema nägemus oli, et rahu tunne pärineks pargist. Ta rakendas oma põhimõtteid järjekindlamalt kui ükski teine maastikuarhitekt tema ajastul. Hoolikalt ehitati jalutuskäike ja radasid, mis voolasid läbi maasiku kui õrn klaas, lihtsad kõverad, mis ei tõmmanud palju tähelepanu. (Viide 12. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html ) Olmsted tahtis pakkuda kohta, mis on maaelu sarnane, maaliline maastik, kus pole
kurtuaassete kommete kunstliku kaunistamisega. (140-41) Nii saab pastoraalist see ala, kus areneb loodustunde kirjanduslik väljendus. .... Kaasandena pakub lamburiluule üksjagu veetlevat realismi. Maaelu kirjeldus Christine de Pisani luuletuses Le dit de la pastore [Lamburneiu lugu] avab uue zanri. (141) Õiged ülemused, nii naised kui vaimulikud, polnud valitsejad vaid hoidjad. (142) Armastuse kaunist mängu mängiti eluvormina edasi rüütellikus stiilis, pastoraalses zanris ja roosiallegooria kunstiküllases lavastuses, ning kuigi igast küljest kõlas kõigi nende konventsioonide eitus, säilitasid need vormid ometi elu- ja kunstiväärtuse veel kaua pärast keskaega.Sest neid vorme, millesse armastuse ideaal lihtsalt peab end panema, on igal vabal ajal vaid mõned üksikud. (145 Ükski aeg pole sisendanud kõigile säärase tungivusega ja alalõpmata surmamõtet kui 15.saj (146)
alguse religioossest kunstist sündis väljaspool ametlikke kirjalikke ringkondi. Selle trendi sisu ilmestab hästi Paul Gauguin´i looming. Nt,,Jaakob ingliga maadlemas". Trotter: see on mõnes mõttes religioosse sisuga maalikunsti võimsamaid statement´e. Maali taustaks on Bretooni maastik. Iseloomulikes peaehteis kostümeeritud bretooni näitsikud ümbritsevad platsi, kus Jaakob maadleb ingliga, kusjuures sealsamas kõrval söövad lehmad lehmad täielikus pastoraalses rahus rohtu. Maali parempoolses nurgas kujutab Gauguin iseend kavalalt vaatajat piidlemas. Bretooni suvepäeva erksa sära kaudu ütleb Gauguin niisis,et usu ja religiooni nö otsistav hetk ei leia aset mitte mõnel kaugel ajastul, vaid just siin ja just praegu, kus iganes me elame ja töötame. Issanda ingel, kes kõigi meie kui Jaakobitega maadleb, ei ole mitte abstraktne idee, vadi miski, mis juhtub siinsamas ja just praegu.
väga populaarne. Cervantes ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". 1617 ehk pärast autori surma ilmus. Alapealkiri on põhjamaine lugu. Islandi kuningapoeg Persiles ja Sigismunda, kes on Friisi kuningatütar. Teekond Rooma. Palverännak. Selleks et saada katoliiklaseks. Teine romaaniliik on pastoraal romaan (rüütliromaani kõrval). 17. saj-l enam rüütliromaane ei kirjutata, Cervantese oma vist jäigi viimaseks. Pastoraalses romaanis eelkõige armastuse teema. Karjased, nende tunded looduse taustal. Tugevalt idealiseeritud, kõne ülev, haritud, tunded peened. Jacopo Sannazaro ,,Arkaadia" sai teedrajavaks. Annab klassikalise põhikuju. Iseloomulik pastoraalsele romaanile ka see, et sinna põimitud on palju luuletusi ekloogi kujul. Karjaste laulud, nende vastastikune kõne. Armastuse valu on peamine, mida väljendatakse. Hispaanias ka vägagi levinud. Hispaanias kirjutati eriti palju romaane,
Renessansi draama areng oli hilisem kui muude liikide oma. Varaseim uusaegne rahvusdraama kerkis esile Inglismaal ja Hispaanias renessansiajastu lõpus. Itaalias matkiti antiikteatrit. Rooma komöödia eeskujul kirjutas Ariosto 16.saj 5 karakterkomöödiat. Machiavelli kirjutas Firenzest kriitilise proosakomöödia ,,Mandragora". Üksikuid katsetusi oli ka tragöödiavallas. Tasso järgis aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõudeid lüürilis-pastoraalses värssdraamas ,,Aminta". Mandragora (Machiavelli) Callimaco tutvub Pariisis kauni naise Lucreziaga (pidi sugulase jutu kohaselt erakordselt ilus olema, tegelikult polnud), kes on juba ühe rikkur Niciaga abielus. Callimaco sõber Ligurio veenab Niciat naisega reisima samasse kohta, kuhu Callimacogi tahab minna. Callimacol on plaan nendega koos pidutseda ja naine üle lüüa. Tahab minna supelranda, aga Ligurio hoiatab, et seal võib naine teistelegi huvi pakkuda
annaabi.ee 
