3. Süütunne 4. Viha 5. Usaldamatus (puudutab ennekõike grupiga seonduvat või religiooni üldse) 6. Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast (,,Ma lähen hulluks") 7. Otsustusvõimetus 8. Must-valge mõtlemine (tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes) 9. Madal enesehinnang 10. Intellektuaalsed probleemid 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. Pastoraaldiagnostika käigus saadakse informatsiooni selle kohta, missugune on religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. Pastoraaldiagnostilisi kriteeriumeid on võimalik jaotada kolme rühma. Need on kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus
tõttu, grupi liige ,,nõustutakse grupist välja" - deprogrammeerimine - emotsionaalne trauma - pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist - käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine - uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused
Pärast tingimusi, kus kõik olulised asjad olid paika pandud, kontrollitud, ette nähtud või ka ette kirjutatud, on raske iseseisvalt otsustada 8. Must-valge mõtlemine tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes. 9. Madal enesehinnang võib tekkida mitmel põhjusel. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega. Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 39. Pastoraaldiagnostika mõiste. Usu mõju hindamist inimese käitumisele ja hingeelule võib nimetada pastoraaldiagnostikaks (Pruyser, kelle seisukoht oli, et kui abivajaja tuleb hingehoidja juurde siis ta vajab spetsiifiliselt religioosset abi, mitte niivõrd psühholoogilist või psühhoterapeutilist.) Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon 40. Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid
vastutustundetuses, taipamatuses, egoismis või hoolimatuses. See kõik madaldab inimese väärtust ta enese silmis. Enesehinnangu langus võib olla tingitud ka tõdemusest, et mingis olulises küsimuses ollakse pidetu. Raske on endasse lugupidavalt suhtuda, kui oled hüljanud selle, mida veel eile pidasid ainuõigeks. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega. Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 39) Pastoraaldiagnostika mõiste. Usu mõju hindamist inimese käitumisele ja hingeelule võib nimetada pastoraaldiagnostikaks. Pastoraaldiagnostika käigus saadakse informatsiooni selle kohta, missugune on religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Vastavalt sellele, kuidas religioon mõjutab inimese eluga toimetulekut, on võimalik rääkida funktsionaalsest ja ebafunktsionaalsest religioonist. Lihtsustatult võiks öelda, et funktsionaalne religioon
tõttu, grupi liige ,,nõustutakse grupist välja" - deprogrammeerimine - emotsionaalne trauma - pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 25. Äärmusgruppide liikmete pastoraaldiagnostilised kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist - käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine - uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused 26. Teadvuse teisenenud seisundid. Fischeri mudel. -
küsimuses ollakse pidetu. Raske on endasse lugupidavalt suhtuda, kui oled hüljanud selle, mida veel eile pidasid ainuõigeks. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega. Intellektuaalsed otsingud ja sisepinged ei pruugi olla seotud mitte niivõrd kõrgfilosoofiliste mõtiskluste kui just oma olukorra sõnastamise ja mõtestamisega. Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 40. Pastoraaldiagnostika mõiste. Pastoraaldiagnostika usu mõju hindamine inimese käitumisele ja hingeelule. 41. Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud mida nõustatav on kogenud ja kuidas see mõjutab arvatavasti tema tulevast elu 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja