Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid
anonüümse minategelasega lühikesi anekdootlikke jutustusi, mille väliselt napp süzee peidab endas sügavat allteksti ning iroonilist suhtumist kirjaniku kaasaega. 19. Kust on M.Zostsenko saanud paljude följetonide ainestiku ? Följetonide ainestiku on saanud ajalehtedele ja ajakirjadele saadetud lugejakirjadest. 20. Miks on Zostsenkol palju lugejaid? Ta kirjutab väga kokkusurutult. Tema laused on lühikesed. Vaestele mõistetavad. 21. Millest eelkõige on Pasternaki romaan Doktor Zivago ? Doktor zivago ongi eelkõige romaan Pasternaki tõekspidamistest, tema vaadetest elule , kunstile, jumalale. 22. Missugused on Brodski luuletused? Tema luuletused on ebatavaliselt paljusõnalised. Ta kasutab tavatult pikki lauseid, mille ülesehitus on väga keerukas ja kujunditerohke. 23. Nim vene kirjanikke, kes on saanud Nobeli preemia. Ivan Bunin, Mihhail Solohhov, Aleksandr Solzenitsõn, Boriss Pasternak, Jossif Brodski 24
Ajastu kujutamine ,,Doktor Zivago" põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale reziimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan ,,Doktor Zivago". Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Zivago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Zivago pidi jätma oma
Ajastu kujutamine ja isiksuslik traagika filmi „Doktor Živago” põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale režiimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan „Doktor Živago”. Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Živago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Živago pidi jätma oma
Kultuuriteksti analüüs Doktor Zivago Film ,,Doktor Zivago" on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist. Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi ,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin. Võib öelda, et film kujutab seda ajastut, mis tõi inimestele kaasa kannatust ja surma see oli
subjektiivselt. Dostojevskit nimetas ta ajakirjanikuks, politseiromaanide autoriks, ka oma suurima lemmiku Puskini loomingus ei hinnanud ta mitte vene elu kujutamist, vaid stiili. Nõukogude kirjandusest, selle ideoloogiast ja moraalsest paatosest kirjutas Nabokov tigedalt ja salvavalt. Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poltiitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. ,,Nahutada" said ka tema kaasaegsed, nt B. Pasternaki ,,Doktor Zivago" oli Nabokovi arvates ,,haiglane, andetud ja võlts" teos. Vastuseta jääb küsimus, miks ei kirjutanud ta kunagi Ahmatovoast, Bulgakovist või Tsvetajevast. Küllap oli kibestumuse ja vihkamise kõrval üheks põhjuseks ka teadmatus temani lihtsalt ei jõudnud vaikima sunnitud autorite looming. XX sajandi suurimaiks kirjanikuks pidas Nabokov ennast. Õppejõuna ei võetud Nabokovit kaua omaks tema soov saada endale vene kirjanduse
Tähelepanuväärne, sest H uue parteijuhina hakkab kritiseerima Stalini perioodi ja isikukultust. Selgub nüüd, et 40ndatel-50ndatel Nõukogude liidus vigu tehtud, seni seda pole öeldud. See, et H algatab sulaprotsessi, on tänuväärne, selge, et uue ajajärgu partei-ja riigijuhiga, aga siiski vastuoluline tüüp. H puhul olid võimalikud üllatused. Kuigi ilmne, et asjad lähevad paremaks, on võimalikud ka tagasilöögid, mis isiklike avaldustega seotud. 1957-58 nn Pasternaki juhtum. Esimene tagasilöök kirjanduses 1957 kui Pasternak, vene kirjanik, sai Nobeli preemia, aga see romaan ei ilmunud NL-s vaid välismaal, oli ennekuulmatu, ei saadud aru, et vene kirjanik avaldab väljaspoole oma teost. NL võim leidis, et nii ei saa see olla, Pasternak peab preemiast loobuma, sunniti loobuma ja pattu kahetsema. Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud
varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on muutunud märksa kergemaks
H omas selgeid seisukohti ka kirjanduses, kunstis jne. Kui talle mingi kunstiteos ei meeldinud, ütles otse välja, väga mahlakalt ja sõnaohtralt. Eriti ei meeldinud talle kaasaegne, moodne kunst. Kõhuhäireid tekitas tal ka jazzi kuulamine. Sisuliselt tähendas, et jazzmuusika muutus sisuliselt soovimatuks NL-s. Mida aeg edasi, seda vaenulikumaks muutus haritlaskond H suhtes. Kui keegi oma loominguga läks etteantud raamidest välja, tuli seda inimest ka karistada. Kirjanik Boriss Pasternaki „Doktor Živago“ avaldati Läänes, anti ka Nobeli preemia, sellele järgnes Pasternaki vaenamine. Võeti vastu eraldi otsus, mis keelas NL kirjanikul Nobeli preemiat vastu võtta. Sellega suukorvistati kogu kirjanikkonda. H suhtumine Aleksander Solženitsõnisse- H toetas jutustuse „Üks päev Ivan Denissovitši elust“ välja andmist, mis kirjeldas GULagis toimuvat suhteliselt adekvaatselt. Mitmed H lähikondlased ütlesid, et see on
muuta. Vaatamata katsetele sureb ta Badenwaieri linnas 44-aastaselt. 41 Afanassi Fet (Sensin) (1820 1892) Õppis Võru pansionis ja hiljem Moskva ülikoolis. Pooldas nn puhast kunsti ja vältis ühiskondlikke teemasid. Eriti tuntud on ta looduslüürika. Fet tunnetas peenelt inimese hingeelu, tema luule kajastab vaevumärgatavaid tundevarjundeid, seepärast võib teda pidada Bloki ja Pasternaki eelkäijaks (ENE 2). Fet ja Nekrassov moodustavad vastandite ühtsuse. Luuletajate eluajal on sel ühtsusel antagonistlik iseloom, tänapäeval omandavat see ajalooline vastandite ühtsus harmoonilise iseloomu. Üks vastaspool täiendab teist: Nekrassovi luule arendab kodanikutunnet, Feti oma ilumeelt. (Ehin ,,Ilmsi ja Ulmsi") Feti luuleteemad on kaugel originaalsest: õnnetu armastus, Kesk-Venemaa tagasihoidlik loodus, Jumala majesteetlikkus, vanakreeka mütoloogia
annaabi.ee 
