aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Iga RPK koostab kontoplaani vastavalt RP seadusele. · Konto- on kahepoolne tabel, mida kasutatakse majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kajastab ühte liiki vara, kohustuse, kulu, tulu jm seisu kahel kindlal ajahetkel ja muutusi nende vahel. · Deebet- kontoskeemi vasak pool, mis aktivakontol kajastab suurenemist ja passivakontol vähenemist. · Kreedit- kontoskeemi parem pool, mis aktivakontol kajastab vähenemist ja passivakontol suurenemist. · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa. Käive ei kajasta algsaldot. · Saldo- on konto arvestuslik jääk. · Kirjend = algdokumentide põhjal majandustehingu raamatupidamisregistrisse kandmine ehk kontodel kajastamine. Kirjendite arv ehk töömaht sõltub algdokumentide (kuludokumendid,
avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel. Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP kontodel tuuakse välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod.
e. põhivarast ja käibevarast Küsimus 18 Käibemaks on otsene maks Vali üks: Tõene Väär Küsimus 19 Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 20 Sotsiaalmaksumäär on 20% Vali üks: Tõene Väär Küsimus 21 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 22 Käibemaksukohustuslaseks on kohustuslik registreerida alates käibest Vali üks: 10 000 eurot 16 000 eurot 2 500 eurot 25 000 eurot Küsimus 23 Erisoodustuse tulumaksumäär on Vali üks: 33% 21/79 26,58% 21% Küsimus 24 Lähetusrahade maksuvaba ülempiir on Vali üks: Eestis piiranguteta välisriigis 32 eurot välisriigis piiranguteta Eestis 22,37 eurot
64 eurot 256 eurot arvestust pidamata 64 eurot sõidupäeviku olemasolul 0,30 senti km kuid mitte rohkem kui 256 eurot Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question17 Hinded: 1 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question18 Hinded: 1 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question19 Hinded: 1 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks vastus. lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km lähetuskoht on välisriigis Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question20 Hinded: 1
seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. 8 Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise
Lõppsaldo e. kreedit-lõppsaldo Passivakonto kreeditsaldo näitab ettevõtte kohustusi (võlgnevusi) ja omanike poolt ettevõttesse investeeritud kapitali mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 63 21 Kontraaktivakonto Reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga Arvestus toimub nagu passivakontol, kuid jääki bilansis näidatakse miinusmärgiga aktiva poolel Näiteks: konto Põhivara kulum Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2/9/2015 Mai Takkis 64 Kontrapassivakonto Reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid ise on aktivakonto iseloomuga Arvestus toimub nagu aktivakontol, kuid jääki bilansis näidatakse bilansis miinusmärgiga passivapoolel
Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit)
partnerile võlgu, kord partner sinule. Seega ei ole oluline, millisel konto poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged. · Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. · Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad"
2. Käive vahendite suurenemine (krediteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (debiteerimine) 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (kreedit-lõppsaldo) Passivakontodel näidatakse vahendite moodustamise allikate algjääk ja suurenemine kreeditis, nende vähenemine aga deebetis. Passivakontol saab lõppjääk esineda ainult kreeditis (kreeditsaldo). Järelikult kõikide kontode deebetisse kirjendatud algsaldode summad peavad võrduma bilansi kokkuvõttega ning ühtlasi ka kõikide kontode kreeditisse kirjendatud algsaldode summaga. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse kontole vastavalt sellele, kus poolel asub ta bilansis: aktivakontode algsaldod deebetisse ja passivakontode algsaldod kreeditisse.
annaabi.ee 
