Tänu soojustagastusega ventilatsioonile, heale isolatsioonile ning õhupidavusele on hoones. võrdselt soojad pinnad: sarnane sisekliima kogu aeg kogu majas, sarnane temperatuur kogu aeg, puhas meeldivalt soe ja värske õhk, pole tõmbusi. 5 3. PASSIIVMAJA PÕHIMÕTTE JA EHITUS Paljud uuringud tõdevad, et kõrge energiatõhususe, hea sisekliima ja majanduslikus ei ole üksteist välistavad. Passiivmajas peaks see olema saavutatud. Varasemaga võrreldes energiavajaduse oluline vähendamine nõuab ka teistmoodi lähenemist hoone planeerimisele ja ehitusele. Passiivmaja eeldab põhjalikku täiendõpet, seega koolitatakse spetsiaalseid passiivmaja asjatundjaid. Passiivmajade puhul on väga oluline projekteerimisel detailid korrektselt lahendada, korrektselt kirjeldada hoonekomponente ja hoolikat teostada ehitustöid platsil. Erilist tähelepanu pööratakse järgnevale:
Väljatõmmatava õhu kõrge Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle efektiivsusega õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%. soojusvaheti: Soojaveevarustuses kasutatakse Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid. taastuvaid energiaallikaid: Energiasäästlikud kodumasinad: Energiasäästlikud külmkapid, pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja gaasbetoon vahtpolüstürool seina ja poroloontäidisega plastakna ristlõige Mis eristab null-maja energiasäästlikust või passiivmajast? Viimaste puhul pööratakse tähelepanu eelkõige maja soojustusele ja küttelahendustele. Null-
Nullenergia maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab, hoone on väga hästi soojustatud ning maja võib olla elektrivõrgust eraldatud tänu tuule- ja päikeseenergia kasutamisele. Passiivmaja energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise maja energiavajadusest. Taaskasutatakse väljaminevat soojust ning aknad võimaldavad hoonet päikesepaisteliste ilmadega passiivselt kütta. Passiivmajas pole vaja aktiivset küttesüsteemi, kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini. 6. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.kalesy.ee/passiivmaja.htm?gclid=CM-1raKgzLUCFUWS3godUmEAYg · http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100& · http://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja · http://www.madalenergia.ee/passiivmaja · http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=19 · http://www.dolceta.eu/eesti/Mod5/Okomaja-ja-passiivmaja.html
kõrge efektiivsusega soojusest antakse üle õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule soojusvaheti: kasuteguriga üle 80%. Soojaveevarustuses Päikesekollekorid, soojuspumbad kasutatakse taastuvaid või biomassi põletid. energiaallikaid: 5 Energiasäästlikud Energiasäästlikud külmkapid, kodumasinad: pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja projekteerimine Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja
kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast. Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50 °C põhjusel, et sellest ülespoole hakkab see halvasti mõjuma sisekliimale. Korrutus õhu soojamahutavusega 0,33 Wh/(m3K) annab tulemuseks, et soojuskoormus tohib olla maksimaalselt 10 W/m2
siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast. Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50 °C põhjusel, et sellest ülespoole hakkab see halvasti mõjuma sisekliimale. Korrutus õhu soojamahutavusega 0,33 Wh/(m3K) annab tulemuseks, et soojuskoormus tohib olla maksimaalselt 10 W/m2
annaabi.ee 
