4) Mida mõõdavad termomeetrid? TEMPERATUURI 5) Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? ROTT REMY 6) Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? KAPTEN KONKSKÄSI 7) Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? HERNEHIRMUTIS 8) Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 9) Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? ÕIGE 10) Kumb on pehmem kuld või plaatina? KULD 7-12.klass 1) Mis ühikut kasutatakse rõhu mõõtmiseks? PASKALIT 2) Kas inimene näeb ultraviolettkiirgust? EI 3) Millisel aatomi koostisosakesel on negatiivne laeng? ELEKTRON 4) Kes oli peaosas 1963.aasta filmis ,,Kleopatra"? ELISABETH TAYLOR 5) Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 6) Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 7) Kus filmiti ,,Sõrmuste Vennaskond"? UUS-MEREMAAL 8) Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? ÕIGE
Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2 Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N Vastus: Minu kaal on 1162,5 N 8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema jalataldade pindala on 0,2 ruutmeetrit. Mass m= 5 tonni = 5000 kg Pindala S = 0,2 m2 Rõhk p= F/S = 5000 kg / 0,2 m2 = 25000 N/m2 Vastus: elevant tekitab rõhu 25000 paskalit (N/m2) 9. Mis on hõõrdejõu põhjus ja millest see oleneb, kuidas suurendada ja vähendada hõõrdejõudu- tooge näiteid. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra.
kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Bernoulli võrrand: Loeng 8 - Gaasi olekuparameetrid: Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Samadel tingimustel okupeerib võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks normaaltingimustel (temperatuur 0°C (+273,15 K), rõhk 1 atm (Atmosfäär on rõhu ühik, suurus on 101 325 paskalit ehk 760 mmHg.)) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Kolm gaasi olekuparameetrit seob omavahel gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud ka Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. - Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga
Nii füüsikas kui ka tehnikas on aegade jooksul olnud kasutusel mitmed erinevad ühikud. Erandiks ei ole siin ka rõhk ja rõhuühikud. Teeme enamkasutatavatest rõhuühikutest lühiülevaate. 1. SI-süsteemi rõhuühik 1 Pa (paskal). SI-süsteemis on rõhuühikuks selline rõhk, kus jõud 1 N mõjub ühtlaselt 1 m 2 suurusele pinnale 1N 1 Pa = 1 m 2 . Kuna see ühik on väike, siis kasutatakse kordseid ühikuid, nagu näiteks kPa ja MPa. Et normaalrõhk on suurusjärgus sada tuhat paskalit, siis on defineeritud vastav ühik - bar 1 bar = 10 5 Pa . Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa. Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu
pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Bernoulli võrrand: Loeng 8 · Gaasi olekuparameetrid: rõhk, ruumala, temperatuur. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Samadel tingimustel okupeerib võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks normaaltingimustel (temperatuur 0°C (+273,15 K), rõhk 1 atm (Atmosfäär on rõhu ühik, suurus on 101 325 paskalit ehk 760 mmHg.)) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Kolm gaasi olekuparameetrit seob omavahel gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud ka Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. · Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga
abil. Tasakaal raskusjõuga: Kuubi kaalu P peab tasakaalustama üleslükkejõud. Kui meil on vaja teada mitte ruumala, vaid massi, peame liitrites mõõdetud vedelikuhulga korrutama ühe liitri vedeliku massiga - seega vedeliku tihedusega. See lihtne tehe sisaldab aga varjatud eeldust, et vedeliku tihedus on kõikjal ja alati ühesugune. Kõigis veekogudes - ka veevärgi torudes - kasvab rõhk sügavuse h kasvades 9800 paskalit iga meetri kohta Tegelikkuses on vedelikud nagu tahked kehadki kokkusurutavad (tihedus sõltub rõhust), ka esineb vedelikel soojuspaisumine (tihedus sõltub temperatuurist). Õnneks on need muutused väga väikesed ja seepärast võib klassikaline hüdrodünaamika neid mitte arvestada. Et asi täpne oleks, räägitakse sel juhul ideaalsest vedelikust, mille tihedus on alati ühesugune, mis ei lähe kunagi keema ja mis voolab ilma takistusteta.
Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH-skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atmosfäär ja 25 °C). Atmosfäär on rõhuühik, mis võrdub 101 325 paskalit ehk 760 mmHg Matemaatiliselt näeb pH arvutamise valem välja järgmine: pH = -log [H+], kus [H+] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l). pH arvutamise näide Oletame, et vihmavee vesinikioonide kontsentratsioon on 1,5 10-4 M Vastavalt valemile pH = - log 1,5 10-4 = 3,82 3,82 on normaalse vihmavee kohta liiga happeline, mis tähendab seda, et tegemist on happevihmaga.
annaabi.ee 
